Seto rõivas

Nimeta

NAISED

Pikk-kuub, räbik, villasärk

Seto naiste poolvillasest riidest pikk-kuube kutsutakse räbikuks ja täisvillasest riidest villasärgiks. Setu naise räbik ja setu mehe poolsärk on mõlemad tüüpilised händkuued.

 

 

 

 

 

Särk, hame

Setu naise vanemat tüüpi särk oli ebaloomulikult pikkade kitsaste varrukatega. Varrukad olid kuni 130 cm pikad ja ainult nii laiad, et sellest võis käe läbi pista. Särgi peal kanti umbkuue taolist poolvillasest valgest riidest vene sarafani tüüpi rüüd. Selle valge ülikonna juurde kuulus valgest linasest riidest tikitud puusapõll. 19. sajandi teisel poolel hakati kandma laiade varrukatega särki – hamet.

Sukman

  1. sajandi teisel poolel tuli koos laiade varrukatega särgiga kasutusele umbkuub. Mustast või tumesinisest poekalevist rüüd nimetatakse sukmaniks ja puuvillasest riidest tehtud igapäevarõivast kitasnikuks. Sukman oli peoriie.

Põll

Põlle kantakse sukmani peal.

Pealinik

Kui on räbik seljas, jäetakse liniku otsad selle alla. Liniku peal kannavad setu naised kolmnurkselt murtud lõua alt seotud rätikut. Vanikut kandsid setu neiud.

Peavöö

Peavöö seotakse liniku peale.

Ehted

Setu naise uhkuseks olid rohked ja mitmekesised hõbeehted. Kesksel kohal oli ehete seas suur sõlg. Sellele lisandus palju hõberahadega keesid ja kette. Ehete rohkus näitas ka talu rikkust. Setu naised kandsid ehteid komplektidena, mis elu erinevatel perioodidel mõneti muutusid. Ehteid kandsid juba väikesed tüdrukud. 5-10 aastasele tüdrukule kinkis vanaema pika peenikese kee. Hõbeehete hulk saavutas maksimumi mõrsja- ja sünnitusealistel naistel. Kanti ka palju sõrmuseid, käevõrusid ja kõrvarõngaid. Vanematel naistel ehete hulk vähenes, kadus suur sõlg. Viimaks kandis vana naine vaid üht keed, seega sama palju kui lapse eas. (Piho 2001)

Suurrätt

Suurrätid tulid Setomaal nagu mujalgi Eestis kasutusele 19.sajandil. Suurrätid levisid laialdaselt 19. sajandil. Algul küll rohkem vabrikukaubana toodi neid Peterburist, Riiast ja teistest linnadest. Suurrätte sai osta ka maal ringi liikuvatelt rändkaupmeestelt. Vabrikutoodete eeskujul hakkasid suurrätikuid kuduma mõisa- ja külakangrud ning vähehaaval ka talunaised. Seto suurräti ruudustik on suuruselt mitmekesine, esineb laiemat ja üsna peent, vaid 1 cm suurust ruudustikku, samuti üksikjoonega või joonte rühmadega ruudustatud pindu.Enamus suurrätte on mitmevärvilised.

MEHED

Särk

Krael ja varrukaotstes on korjatud kirjad. Särk on lihtsa sirge lõikega. Särgil on sirged otsaõmmeldud avara suuga varrukad Ümber kaelaaugu ääre ja kinnise servade on kitsas ristpistetikand.  Särki kantakse pükste peal. Särgiks kulub umbes 4 meetrit riiet. Lõimeks ja koeks on linane niit.

Püksid (kaatsad)

Püksid õmmeldakse triibulisest toimselt kootud linasest riidest. Pükste pikkus ulatub poole sääreni.

Vöö

Vöö oli oluline ese nii rõivaste kinnitamisel, kui ka rahvatraditsioonis. Vöö mähiti kõvasti ümber keha, sest nii andis ta kehale tuge ja kaitses haiguste eest. Setu mehe vööd olid kitsad lihtsakirjalised kirivööd või kõlavööd. 20. sajandil levisid Setumaal ka heegeldatud, hargil palmitsetud ja pudelikaela vööd. Laiema levikuga olid heegeldatud vööd, mida kanti argipäeval ja nimetati laisavööks. Varrastel patentkoes kootud vöödega seoti villasärki. Vööd kanti särgi peal. Seoti kaks korda ümber keha ja ette jooksva sõlmega, otsad jäid ette rippuma. Abielumehel rippusid vööotsad paremal küljel, poissmehel vasakul.

Pikk kuub

Poolsärk ehk kirodet poolsärk on meeste suvine riietus. Varrukad on sametist värvliga. Voodrit kuuel ei ole. Sametist ilustusi krael, varukail jm. kutsutakse “kirä”, varasemalt on need olnud nahast. Setumaal enne 1860 a. kandsid mehed hame peal räbikut, mis oli samasugune kui naiste räbik. Kui räpik kadus, tuli pealisriideks ”poolsärk”.

Kergema ülerõivana kandsid setu mehed poolsärki ehk kirodet laja säläga poolsärki. Poolsärgil on mahapööratud krae, küljeõmbluste kohal on kolm püstist ülevalt 5 cm sügavust volti, allservas voldi laius 7 cm. Paremal on sisselõigatud tasku ja vasakul küljel ainult taskuklapp, mille tagumine serv jookseb paralleelselt külje voldiga. Krae, varrukasuude, pealekäiva hõlma ja taskuklappide servas ning seljal on aplikatsioonina pealeõmmeldud mustast sametist kaunistused.

Kaapkübar

Meestel kasutuses erinevad kaabud. Mustjaspruun vilt, pealt laienev. Äär ülespoole keeratud, kanditud sametist riidega.

Sukad

Setu meestesukad – poissa kapuda – on võrreldes teiste piirkondade meestesukkadega eranditult kaunistatud rikkaliku ornamendiga. Setu mehed kandsid sukki püksisäärte peal. Setu meestesukad kooti põhiliselt valgepõhjalistena.Vanemad sukakirjad tehti ülekaalukalt kahevärvilistena. Kolmevärvilistena kooti vaid kosilase sukki. Aniliinvärvid tõstsid mustrite kirevust. Setu sukkade säärekirjad on laiad 17 –30 cm. Säärekiri järgneb kitsale vikeldatud äärele ja umbes 10 cm valgele parempidisele koele. Setu meestesukkadel puudub kand. Hilisemal ajal on kootud ka kannaga sukki. Setu sukaornamendile on tüüpiline lai keskkiri, mida piiravad kitsad äärekirjad. Motiivide paigutus on varieeruv. Ornamendimotiividest on sagedamini esindatud silmusnelinurgad, kaldruudulised pööramotiivid (püüra), kaheksaharulised tähed (kannuspööra), ristid, pügalpakud, hangumotiivid (hangulisõ), lauajalad (lavvajala) jne.

Jalanõud

Setu mehed kandsid viiskusid (suvejalatsina), pastlaid ja pika säärega saapaid.