Otsi raamatuid, autoreid meie raamatukogust:
1.
Klandorf, Karen; Ribelus, Kristiina; Vissel, Viljar
Väikese linna suured mustrid Raamat
2019.
@book{Klandorf2019,
title = {Väikese linna suured mustrid},
author = {Karen Klandorf and Kristiina Ribelus and Viljar Vissel},
editor = {MTÜ Säästva Renoveerimise Infokeskuse Paide Ühendus},
year = {2019},
date = {2019-01-01},
abstract = {Raamat Paide ajaloolistest interjööridest "Väikese linna suured mustrid". Paide linnakodu interjööri ajalugu on ühtlasi tapeediajalugu - lummavaid mustreid on Paide vanadest majadest päevavalgele tulnud lugematul hulgal, millest paremik on koondatud värskelt valminud raamatu kaante vahele. Raamatu näol on tegemist tapeediaabitsaga, kust lisaks mustritele ja ajaloolistele interjöörifotodele leiab ülevaate tapeediajaloost. Lisaks on juttu Eesti tapeeditootmise ajaloost ning väikelinna kaupmeestest, kes kohalikku rahvast selle nii levinud tarbekaubaga varustasid. Tapeedimustrid on dateeritud - analoogiatele, stiilikriitikale ning leiukontekstile tuginedes kümnenditesse jaotatud, mis võimaldab trükist kasutada abivahendina nii interjööride kujundamisel kui ka uurimisel.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Raamat Paide ajaloolistest interjööridest "Väikese linna suured mustrid". Paide linnakodu interjööri ajalugu on ühtlasi tapeediajalugu - lummavaid mustreid on Paide vanadest majadest päevavalgele tulnud lugematul hulgal, millest paremik on koondatud värskelt valminud raamatu kaante vahele. Raamatu näol on tegemist tapeediaabitsaga, kust lisaks mustritele ja ajaloolistele interjöörifotodele leiab ülevaate tapeediajaloost. Lisaks on juttu Eesti tapeeditootmise ajaloost ning väikelinna kaupmeestest, kes kohalikku rahvast selle nii levinud tarbekaubaga varustasid. Tapeedimustrid on dateeritud - analoogiatele, stiilikriitikale ning leiukontekstile tuginedes kümnenditesse jaotatud, mis võimaldab trükist kasutada abivahendina nii interjööride kujundamisel kui ka uurimisel.
2.
Metslang, Joosep
Katuseraamat Raamat
2016.
@book{Metslang2016,
title = {Katuseraamat},
author = {Joosep Metslang},
editor = {Eesti Vabaõhumuuseum and Tammerraamat},
year = {2016},
date = {2016-01-01},
abstract = {Koostöös Eesti Vabaõhumuuseumiga sarjast „Vana maamaja“. Raamat on jätkuks käsiraamatutele „Vana maamaja“ ja „Majavamm, puukoi ja teised kahjurid“. Nüüd, kus algtõed vana maamaja taastamistöödeks on saadud, on paras aeg asuda vana hoone eluea pikendamise seisukohalt tähtsaima tarindi ehk katuse juurde. Raamatus võetakse vaatluse alla Eesti katuste ajaloo esiajast tänaseni ja katusekattematerjalid ning selgitatakse erinevaid töömeetodeid. Lähenetakse teemadele nii talupojatarkuse kui ka kaasaja ehitusfüüsika ja projekteerimise põhimõtete najal.
Praktikud saavad siit juurde teoreetilisemat teavet, teoreetikud näevad rohke pildimaterjali kaudu kogu protsessi köögipoolt. Teksti illustreerimiseks on kasutatud fotosid ja spetsiaalselt selle raamatu jaoks loodud skeeme ning jooniseid.
},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Koostöös Eesti Vabaõhumuuseumiga sarjast „Vana maamaja“. Raamat on jätkuks käsiraamatutele „Vana maamaja“ ja „Majavamm, puukoi ja teised kahjurid“. Nüüd, kus algtõed vana maamaja taastamistöödeks on saadud, on paras aeg asuda vana hoone eluea pikendamise seisukohalt tähtsaima tarindi ehk katuse juurde. Raamatus võetakse vaatluse alla Eesti katuste ajaloo esiajast tänaseni ja katusekattematerjalid ning selgitatakse erinevaid töömeetodeid. Lähenetakse teemadele nii talupojatarkuse kui ka kaasaja ehitusfüüsika ja projekteerimise põhimõtete najal.
Praktikud saavad siit juurde teoreetilisemat teavet, teoreetikud näevad rohke pildimaterjali kaudu kogu protsessi köögipoolt. Teksti illustreerimiseks on kasutatud fotosid ja spetsiaalselt selle raamatu jaoks loodud skeeme ning jooniseid.
Praktikud saavad siit juurde teoreetilisemat teavet, teoreetikud näevad rohke pildimaterjali kaudu kogu protsessi köögipoolt. Teksti illustreerimiseks on kasutatud fotosid ja spetsiaalselt selle raamatu jaoks loodud skeeme ning jooniseid.
3.
Tamjärv, Maret
Keldriraamat Raamat
2014.
@book{Tamjärv2014,
title = {Keldriraamat},
author = {Maret Tamjärv},
editor = {Printon},
year = {2014},
date = {2014-01-01},
abstract = {Raamatus on pööratud tähelepanu 19. sajandi keskpaiga maakeldritele Eestis. Raamat ei ole keldrite käsiraamat, kust leida täpseid juhiseid keldri ehitamiseks. Kelder on talvevarude säilituskoht ja pole väga palju taluarhitektuuri uurijate ja etnograafide tähelepanu saanud. Kelder võib aga olla jõukuse näitaja, tõeline uhkuse- ja iluasi, mis loodud vastu pidama mitu põlvkonda.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Raamatus on pööratud tähelepanu 19. sajandi keskpaiga maakeldritele Eestis. Raamat ei ole keldrite käsiraamat, kust leida täpseid juhiseid keldri ehitamiseks. Kelder on talvevarude säilituskoht ja pole väga palju taluarhitektuuri uurijate ja etnograafide tähelepanu saanud. Kelder võib aga olla jõukuse näitaja, tõeline uhkuse- ja iluasi, mis loodud vastu pidama mitu põlvkonda.
4.
Margna, Epp
Mi uma savvusann Raamat
2012.
@book{Margna2012,
title = {Mi uma savvusann},
author = {Epp Margna},
editor = {Võro Selts VKKF },
year = {2012},
date = {2012-01-01},
abstract = {Võrukeelne raamat tutvustab vana Võromaa ja Setomaa suitsusaunu ning selle kandi saunatavasid.
Mujal Eestis võib kohata üksikuid kasutusel olevaid suitsusaunu, aga paljudes Võromaa taludes ja elamistes on suitsusaun au sees. Raamatus on pildid ja lood paarikümnest selle kandi talusaunast ning juttu on ka mõnede turismitalude suitsusaunadest. Kirjas on juhatusi suitsusauna kütmise kohta ja meelespea saunalistele, kes suitsusaunas veel käinud pole. Kohalikke saunatavasid hästi tundvad võrokesed on raamatusse kirjutanud lugusid nii saunas käimisest kui saunas liha suitsutamisest. Teada saab nii vanadest kommetest kui ka praegusaegsetest tavadest, sekka on mõni naljakas lugu saunaskäimisest. Raamatust ei puudu ka suitsusauna kujunemise ajalugu ehk sanna lugu.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Võrukeelne raamat tutvustab vana Võromaa ja Setomaa suitsusaunu ning selle kandi saunatavasid.
Mujal Eestis võib kohata üksikuid kasutusel olevaid suitsusaunu, aga paljudes Võromaa taludes ja elamistes on suitsusaun au sees. Raamatus on pildid ja lood paarikümnest selle kandi talusaunast ning juttu on ka mõnede turismitalude suitsusaunadest. Kirjas on juhatusi suitsusauna kütmise kohta ja meelespea saunalistele, kes suitsusaunas veel käinud pole. Kohalikke saunatavasid hästi tundvad võrokesed on raamatusse kirjutanud lugusid nii saunas käimisest kui saunas liha suitsutamisest. Teada saab nii vanadest kommetest kui ka praegusaegsetest tavadest, sekka on mõni naljakas lugu saunaskäimisest. Raamatust ei puudu ka suitsusauna kujunemise ajalugu ehk sanna lugu.
Mujal Eestis võib kohata üksikuid kasutusel olevaid suitsusaunu, aga paljudes Võromaa taludes ja elamistes on suitsusaun au sees. Raamatus on pildid ja lood paarikümnest selle kandi talusaunast ning juttu on ka mõnede turismitalude suitsusaunadest. Kirjas on juhatusi suitsusauna kütmise kohta ja meelespea saunalistele, kes suitsusaunas veel käinud pole. Kohalikke saunatavasid hästi tundvad võrokesed on raamatusse kirjutanud lugusid nii saunas käimisest kui saunas liha suitsutamisest. Teada saab nii vanadest kommetest kui ka praegusaegsetest tavadest, sekka on mõni naljakas lugu saunaskäimisest. Raamatust ei puudu ka suitsusauna kujunemise ajalugu ehk sanna lugu.
5.
Metslang, Joosep
Vana maamaja Raamat
2012.
@book{Metslang2012,
title = {Vana maamaja},
author = {Joosep Metslang},
editor = {Tammerraamat},
year = {2012},
date = {2012-01-01},
abstract = {See raamat on sündinud koostöös Eesti Vabaõhumuuseumi teadurite ja paarikümne spetsialistiga ning on ainukordne Eestis, kuna varem pole nii põhjalikku maamaja taastamise ja ehitamise käsiraamatut Eestis ilmunud. Sellest käsiraamatust saavad abi nii need, kellel alles plaan vana maja soetamiseks, kui ka need, kes tunnevad, et nüüd on paras aeg maja remontida, renoveerida või ümber ehitada. Ja pole ju ka tähtis, kas vana maja asub maal või linnas, head ehituslahendused võivad sobida mõlemale. Raamat on jagatud kolmeks osaks. Esimeses antakse põgus ülevaade eesti taluhoonete arengust 19. sajandi keskpaigast kuni Teise maailmasõjani. Oma koht on raamatus ka taluõuel ja -aial.
Teises osas selgitatakse kõike seda, millega tuleks kindlasti arvestada, enne kui üldse tegelikuks ehituseks läheb: kontseptsioon, õigusruum ja suuremate tööde puhul kindlasti ka ehitusprojekt. Raamatu kolmandas, kõige mahukamas osas pakutakse võimalikke lahendusi praktilisteks hooldus- ja ehitustöödeks. Meeles tuleb aga pidada, et taluehituses ei ole olemas tüüplahendusi. Iga hoone korrastamisel tuleb kindlasti lähtuda konkreetse hoone individuaalsetest väärtustest. Raamatus on ligi 400 fotot ja joonist, mis aitavad ka algajal ehitajal saada põhjaliku ettevalmistuse maamaja taastamisest ja oma kodu loomisest.
},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
See raamat on sündinud koostöös Eesti Vabaõhumuuseumi teadurite ja paarikümne spetsialistiga ning on ainukordne Eestis, kuna varem pole nii põhjalikku maamaja taastamise ja ehitamise käsiraamatut Eestis ilmunud. Sellest käsiraamatust saavad abi nii need, kellel alles plaan vana maja soetamiseks, kui ka need, kes tunnevad, et nüüd on paras aeg maja remontida, renoveerida või ümber ehitada. Ja pole ju ka tähtis, kas vana maja asub maal või linnas, head ehituslahendused võivad sobida mõlemale. Raamat on jagatud kolmeks osaks. Esimeses antakse põgus ülevaade eesti taluhoonete arengust 19. sajandi keskpaigast kuni Teise maailmasõjani. Oma koht on raamatus ka taluõuel ja -aial.
Teises osas selgitatakse kõike seda, millega tuleks kindlasti arvestada, enne kui üldse tegelikuks ehituseks läheb: kontseptsioon, õigusruum ja suuremate tööde puhul kindlasti ka ehitusprojekt. Raamatu kolmandas, kõige mahukamas osas pakutakse võimalikke lahendusi praktilisteks hooldus- ja ehitustöödeks. Meeles tuleb aga pidada, et taluehituses ei ole olemas tüüplahendusi. Iga hoone korrastamisel tuleb kindlasti lähtuda konkreetse hoone individuaalsetest väärtustest. Raamatus on ligi 400 fotot ja joonist, mis aitavad ka algajal ehitajal saada põhjaliku ettevalmistuse maamaja taastamisest ja oma kodu loomisest.
Teises osas selgitatakse kõike seda, millega tuleks kindlasti arvestada, enne kui üldse tegelikuks ehituseks läheb: kontseptsioon, õigusruum ja suuremate tööde puhul kindlasti ka ehitusprojekt. Raamatu kolmandas, kõige mahukamas osas pakutakse võimalikke lahendusi praktilisteks hooldus- ja ehitustöödeks. Meeles tuleb aga pidada, et taluehituses ei ole olemas tüüplahendusi. Iga hoone korrastamisel tuleb kindlasti lähtuda konkreetse hoone individuaalsetest väärtustest. Raamatus on ligi 400 fotot ja joonist, mis aitavad ka algajal ehitajal saada põhjaliku ettevalmistuse maamaja taastamisest ja oma kodu loomisest.
6.
Pärdi, Heiki
Eesti talumaja lugu Raamat
2012.
@book{Pärdi2012,
title = {Eesti talumaja lugu},
author = {Heiki Pärdi},
editor = {Tänapäev},
year = {2012},
date = {2012-01-01},
abstract = {19. saj keskpaigast algas aeg, mil Eesti arenes traditsioonilisest keskaegsest talurahvamaast moodsaks ühiskonnaks koos kõigi sellest tulenevate muutustega elulaadis ja mõtteviisis. Ka elumaja ise muutus millekski palju enamaks kui lihtsalt peavarjuks – sellest sai üks tähtsamaid staatusesümboleid. Selles rohkete fotode ja joonistega illustreeritud raamatus vaatlebki Eesti Vabaõhumuuseumi teadusdirektor Heiki Pärdi läbi elumaja arengu ka tolleaegses ühiskonnas toimunud psühholoogilisi muutusi.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
19. saj keskpaigast algas aeg, mil Eesti arenes traditsioonilisest keskaegsest talurahvamaast moodsaks ühiskonnaks koos kõigi sellest tulenevate muutustega elulaadis ja mõtteviisis. Ka elumaja ise muutus millekski palju enamaks kui lihtsalt peavarjuks – sellest sai üks tähtsamaid staatusesümboleid. Selles rohkete fotode ja joonistega illustreeritud raamatus vaatlebki Eesti Vabaõhumuuseumi teadusdirektor Heiki Pärdi läbi elumaja arengu ka tolleaegses ühiskonnas toimunud psühholoogilisi muutusi.
7.
Pere, René
Kohupiimavärv ja savikrohv Raamat
2009.
@book{Pere2009,
title = {Kohupiimavärv ja savikrohv},
author = {René Pere},
editor = {Ajakirjade Kirjastus},
year = {2009},
date = {2009-01-01},
abstract = {Kohupiimavärv ja savikrohv on tervislikud viimistlusmaterjalid, mis sobivad eriti hästi lastega kodusse. Iseremontijale mõeldud raamat tutvustab põhjalikult kohupiimavärvi ja savikrohvi valmistamist ja kasutamist. Kirjas on erinevad värviretseptid, õpetused soovitud tooni saamiseks, aga ka võimalikud vead ja hilisemad probleemid värvitud pinnaga.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Kohupiimavärv ja savikrohv on tervislikud viimistlusmaterjalid, mis sobivad eriti hästi lastega kodusse. Iseremontijale mõeldud raamat tutvustab põhjalikult kohupiimavärvi ja savikrohvi valmistamist ja kasutamist. Kirjas on erinevad värviretseptid, õpetused soovitud tooni saamiseks, aga ka võimalikud vead ja hilisemad probleemid värvitud pinnaga.
8.
Tiideberg, Kristiina
Setu traditsiooniline maa-arhitektuur 20. sajandi I poolel Meremäe, Värska, Mikitamäe ja Misso valla põhjal Lõputöö
2009.
@mastersthesis{Tiideberg2009,
title = {Setu traditsiooniline maa-arhitektuur 20. sajandi I poolel Meremäe, Värska, Mikitamäe ja Misso valla põhjal},
author = {Kristiina Tiideberg },
editor = {Tartu Ülikool},
year = {2009},
date = {2009-01-01},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {mastersthesis}
}
9.
Habicht, Tamara
Eesti saun Raamat
2008.
@book{Habicht2008,
title = {Eesti saun},
author = {Tamara Habicht},
editor = {Kirjastus ILO },
year = {2008},
date = {2008-01-01},
abstract = {„Saunal on eestlaste ja teiste läänemeresoome rahvaste elus oluline koht. Regulaarne saunaskäik, kerisekividelt kerkinud kuum leil ja vihtlemine kuulub tänapäevani iga õige eestlase ellu,” tõdeb Ants Viires.
Raamat Eesti saun on põhjalik jooniste ja fotodega illustreeritud raamat saunast ja saunakombestikust meie pärimuskultuuris. Lugeja saab ulatusliku ülevaate Eesti sauna ajaloost, sauna ehitustehnikast, saunatüüpidest ja nende paikkondlikest erijoontest, saunast kui elamust, sauna ja rahvameditsiini seostest ning saunaskäimise kombestikust. Saunafolkloori omapäraseimaks osaks on tervitus-, tänu- ja vihtlemissõnad, vanasõnad ja kõnekäänud, mille etnograaf Tamara Habicht on oskuslikult esile toonud.
},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
„Saunal on eestlaste ja teiste läänemeresoome rahvaste elus oluline koht. Regulaarne saunaskäik, kerisekividelt kerkinud kuum leil ja vihtlemine kuulub tänapäevani iga õige eestlase ellu,” tõdeb Ants Viires.
Raamat Eesti saun on põhjalik jooniste ja fotodega illustreeritud raamat saunast ja saunakombestikust meie pärimuskultuuris. Lugeja saab ulatusliku ülevaate Eesti sauna ajaloost, sauna ehitustehnikast, saunatüüpidest ja nende paikkondlikest erijoontest, saunast kui elamust, sauna ja rahvameditsiini seostest ning saunaskäimise kombestikust. Saunafolkloori omapäraseimaks osaks on tervitus-, tänu- ja vihtlemissõnad, vanasõnad ja kõnekäänud, mille etnograaf Tamara Habicht on oskuslikult esile toonud.
Raamat Eesti saun on põhjalik jooniste ja fotodega illustreeritud raamat saunast ja saunakombestikust meie pärimuskultuuris. Lugeja saab ulatusliku ülevaate Eesti sauna ajaloost, sauna ehitustehnikast, saunatüüpidest ja nende paikkondlikest erijoontest, saunast kui elamust, sauna ja rahvameditsiini seostest ning saunaskäimise kombestikust. Saunafolkloori omapäraseimaks osaks on tervitus-, tänu- ja vihtlemissõnad, vanasõnad ja kõnekäänud, mille etnograaf Tamara Habicht on oskuslikult esile toonud.
10.
Raudoja, Ahto; Tiideberg, Kristiina
Setomaa traditsioonilise puit- ja saviarhitektuuri inventeerimise IV etapp Lõputöö
2008.
@mastersthesis{Raudoja2008,
title = {Setomaa traditsioonilise puit- ja saviarhitektuuri inventeerimise IV etapp},
author = {Ahto Raudoja and Kristiina Tiideberg},
editor = {Setumaa riiklik kultuuriprogramm and Seto Noorte Selts},
year = {2008},
date = {2008-01-01},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {mastersthesis}
}
11.
Tihase, Karl
Eesti talurahvaarhitektuur Raamat
2007.
@book{Tihase2007,
title = {Eesti talurahvaarhitektuur},
author = {Karl Tihase},
editor = {Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus},
year = {2007},
date = {2007-01-01},
abstract = {Karl Tihase 1974. aastal ilmunud monograafia on praktilise suunitlusega maa-arhitektuuri käsitlus, esitades lisaks väärtuslikele ajaloolistele fotodele hulgaliselt hoonete detailide ja konstruktsioonide jooniseid. Sellisel kujul pakub raamat peale puhtteadusliku huvi ka praktilist abi traditsiooniliste taluehitiste ennistamisel. Esmatrüki ajaline kaugus tingis kordustrükis mõningaid muudatusi.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Karl Tihase 1974. aastal ilmunud monograafia on praktilise suunitlusega maa-arhitektuuri käsitlus, esitades lisaks väärtuslikele ajaloolistele fotodele hulgaliselt hoonete detailide ja konstruktsioonide jooniseid. Sellisel kujul pakub raamat peale puhtteadusliku huvi ka praktilist abi traditsiooniliste taluehitiste ennistamisel. Esmatrüki ajaline kaugus tingis kordustrükis mõningaid muudatusi.
12.
Uus, Andres; Lõbu, Ragner
Soovitused käsitööna palkmaja ehituseks Artikkel
In: 2007.
@article{Uus2007,
title = {Soovitused käsitööna palkmaja ehituseks},
author = {Andres Uus and Ragner Lõbu},
editor = {MTÜ Vanaajamaja},
year = {2007},
date = {2007-01-01},
abstract = {Raamat on mõeldud palkehitajaile, aga ka palkehitustööde tellijaile ja projekteerijaile. Näiteks võib juhendit kasutada töö- ja ehituslepingute toena ning palkehitust puudutavate vaidluste lahendamisel.
Täiendavalt antakse viimases peatükis lühike ülevaade vanade palkhoonete taastamisest ja lõppu on lisatud mõningad abistavad projektivisandid palksaunast kuni elamuni neile, kellel on tekkinud mõte palkhoone ehitada.
},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {article}
}
Raamat on mõeldud palkehitajaile, aga ka palkehitustööde tellijaile ja projekteerijaile. Näiteks võib juhendit kasutada töö- ja ehituslepingute toena ning palkehitust puudutavate vaidluste lahendamisel.
Täiendavalt antakse viimases peatükis lühike ülevaade vanade palkhoonete taastamisest ja lõppu on lisatud mõningad abistavad projektivisandid palksaunast kuni elamuni neile, kellel on tekkinud mõte palkhoone ehitada.
Täiendavalt antakse viimases peatükis lühike ülevaade vanade palkhoonete taastamisest ja lõppu on lisatud mõningad abistavad projektivisandid palksaunast kuni elamuni neile, kellel on tekkinud mõte palkhoone ehitada.
13.
Pärdi, Heiki
Eesti taluhäärberid 2.osa Artikkel
In: 2007.
@article{Pärdi2007,
title = {Eesti taluhäärberid 2.osa},
author = {Heiki Pärdi},
editor = {Tänapäev},
year = {2007},
date = {2007-01-01},
abstract = {Järg 2005. aastal ilmunud raamatule "Eesti taluhäärberid".
On väidetud, et kõige paremini peegeldab elulaadi ja mõtteviisi muutumist elamu areng. Seega ei ole juhus, et siis, kui eesti talupered vabanesid mõisa sõltuvusest, ilmusid meie külapilti vanade suitsuste rehemajade asemel hoopis teistsugused taluelamud, mis erinesid eesti talu võrdkujuna tuntud rehemajadest sedavõrd palju, et sageli peetakse neid hoopis mõisahooneiks. Silmapaistvamaid nende seast hakatigi mõisa eeskujul kutsuma häärbereiks.
Omaaegsete talumajade väärtust tajume iseäranis selgelt tänase tarbimisühiskonna ühepäeva-mentaliteedi taustal. Erinevalt praegustest "ühekordse kasutusega" karpidest ehitati need majad väga pikaks ajaks – "isa eaks ja poja põlveks".
Album sisaldab üle 240 foto vanematest ja uuematest aegadest.
},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {article}
}
Järg 2005. aastal ilmunud raamatule "Eesti taluhäärberid".
On väidetud, et kõige paremini peegeldab elulaadi ja mõtteviisi muutumist elamu areng. Seega ei ole juhus, et siis, kui eesti talupered vabanesid mõisa sõltuvusest, ilmusid meie külapilti vanade suitsuste rehemajade asemel hoopis teistsugused taluelamud, mis erinesid eesti talu võrdkujuna tuntud rehemajadest sedavõrd palju, et sageli peetakse neid hoopis mõisahooneiks. Silmapaistvamaid nende seast hakatigi mõisa eeskujul kutsuma häärbereiks.
Omaaegsete talumajade väärtust tajume iseäranis selgelt tänase tarbimisühiskonna ühepäeva-mentaliteedi taustal. Erinevalt praegustest "ühekordse kasutusega" karpidest ehitati need majad väga pikaks ajaks – "isa eaks ja poja põlveks".
Album sisaldab üle 240 foto vanematest ja uuematest aegadest.
On väidetud, et kõige paremini peegeldab elulaadi ja mõtteviisi muutumist elamu areng. Seega ei ole juhus, et siis, kui eesti talupered vabanesid mõisa sõltuvusest, ilmusid meie külapilti vanade suitsuste rehemajade asemel hoopis teistsugused taluelamud, mis erinesid eesti talu võrdkujuna tuntud rehemajadest sedavõrd palju, et sageli peetakse neid hoopis mõisahooneiks. Silmapaistvamaid nende seast hakatigi mõisa eeskujul kutsuma häärbereiks.
Omaaegsete talumajade väärtust tajume iseäranis selgelt tänase tarbimisühiskonna ühepäeva-mentaliteedi taustal. Erinevalt praegustest "ühekordse kasutusega" karpidest ehitati need majad väga pikaks ajaks – "isa eaks ja poja põlveks".
Album sisaldab üle 240 foto vanematest ja uuematest aegadest.
14.
Raudoja, Ahto
Setomaa traditsioonilise hoonestuse uurimise metoodika ja katse inventuur Lõputöö
2007.
@mastersthesis{Raudoja2007,
title = {Setomaa traditsioonilise hoonestuse uurimise metoodika ja katse inventuur},
author = {Ahto Raudoja},
editor = {Eesti Maaülikool},
year = {2007},
date = {2007-01-01},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {mastersthesis}
}
15.
Tiideberg, Kristiina; Raudoja, Ahto
2006. aasta suvel Setomaal inventeeritud hoonete joonised külade ja talude järgi Lõputöö
2007.
@mastersthesis{Tiideberg2007,
title = {2006. aasta suvel Setomaal inventeeritud hoonete joonised külade ja talude järgi },
author = {Kristiina Tiideberg and Ahto Raudoja},
year = {2007},
date = {2007-01-01},
abstract = {154 joonist. Projekti Seto puit- ja saviarhitektuuri inventeerimine ja propageerimise II etapp.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {mastersthesis}
}
154 joonist. Projekti Seto puit- ja saviarhitektuuri inventeerimine ja propageerimise II etapp.
16.
Pryce, Will
Puitarhitektuur Raamat
2006.
@book{Pryce2006,
title = {Puitarhitektuur},
author = {Will Pryce},
editor = {Sinisukk},
year = {2006},
date = {2006-01-01},
abstract = {Maailma puiduarhitektuuri imed on koondatud üle 400 värvifotoga raamatusse. Inimkond on ehitamisel puitu kasutanud aastatuhandeid. Kõik hooned pole säilinud, kuid paljud kaunid puitarhitektuuri meistriteosed on seniajani inimeste vaateväljas. Käesolev raamat tutvustab silmapaistvaid ehitisi kõigist maailmajagudest. Mõnel pool on puit tänapäevalgi põhiline
ehitusmaterjal ja mitte ainult eramute püstitamisel. Raamat on illustreeritud ohtrate oivaliste fotodega ehitistest, mida igaüks võib oma silmaga kaema minna.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Maailma puiduarhitektuuri imed on koondatud üle 400 värvifotoga raamatusse. Inimkond on ehitamisel puitu kasutanud aastatuhandeid. Kõik hooned pole säilinud, kuid paljud kaunid puitarhitektuuri meistriteosed on seniajani inimeste vaateväljas. Käesolev raamat tutvustab silmapaistvaid ehitisi kõigist maailmajagudest. Mõnel pool on puit tänapäevalgi põhiline
ehitusmaterjal ja mitte ainult eramute püstitamisel. Raamat on illustreeritud ohtrate oivaliste fotodega ehitistest, mida igaüks võib oma silmaga kaema minna.
ehitusmaterjal ja mitte ainult eramute püstitamisel. Raamat on illustreeritud ohtrate oivaliste fotodega ehitistest, mida igaüks võib oma silmaga kaema minna.
17.
Elvisto, Tarmo; Pere, René
Kodu vanas majas Raamat
2006.
@book{Elvisto2006,
title = {Kodu vanas majas},
author = {Tarmo Elvisto and René Pere },
editor = {AS Ajakirjade Kirjastus},
year = {2006},
date = {2006-01-01},
abstract = {Raamat kõigile, kes kavatsevad hakata oma elu sisse seadma vanas majas. Autoriteks on Säästva Renoveerimise Infokeskuse asutajad ja juhid. Raamatu praktilises osas annavad nad edasi oma viimase kümne aasta jooksul kogutud teadmisi Eesti vanade hoonete renoveerimise põhimõtetest. Sellele lisanduvad fotolood ilusatest kodudest vanades kordatehtud majades ning sealsete elanike kogemustest ja probleemidest.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Raamat kõigile, kes kavatsevad hakata oma elu sisse seadma vanas majas. Autoriteks on Säästva Renoveerimise Infokeskuse asutajad ja juhid. Raamatu praktilises osas annavad nad edasi oma viimase kümne aasta jooksul kogutud teadmisi Eesti vanade hoonete renoveerimise põhimõtetest. Sellele lisanduvad fotolood ilusatest kodudest vanades kordatehtud majades ning sealsete elanike kogemustest ja probleemidest.
18.
Vuolle-Apiala, Risto
Suitsusaun Raamat
2005.
@book{Vuolle-Apiala2005,
title = {Suitsusaun},
author = {Risto Vuolle-Apiala},
editor = {Ehitame},
year = {2005},
date = {2005-01-01},
abstract = {113 leheküljelises raamatus on selgitatud traditsiooniliste suitsusaunade kavandamist ja ehitust. Raamatus kirjeldatakse eri tüüpi saunasid, mis on enamlevinud. Rahvapärimuslikud uurimused on keskendunud 1850.aastate järgselt kasutusel olnud saunadele Soomes.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
113 leheküljelises raamatus on selgitatud traditsiooniliste suitsusaunade kavandamist ja ehitust. Raamatus kirjeldatakse eri tüüpi saunasid, mis on enamlevinud. Rahvapärimuslikud uurimused on keskendunud 1850.aastate järgselt kasutusel olnud saunadele Soomes.
19.
Vuolle-Apiala, Risto
Suitsusaun Artikkel
In: 2005.
@article{Vuolle-Apiala2005b,
title = {Suitsusaun},
author = {Risto Vuolle-Apiala},
editor = {Ehitame },
year = {2005},
date = {2005-01-01},
abstract = {Traditsiooniliste suitsusaunade kavandamine ja ehitus. 113-leheküljeline suures formaadis ning pehmes köites raamat sarjast Ehitaja raamatukogu. Soome keelest tõlkinud Anu Nõulik .},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {article}
}
Traditsiooniliste suitsusaunade kavandamine ja ehitus. 113-leheküljeline suures formaadis ning pehmes köites raamat sarjast Ehitaja raamatukogu. Soome keelest tõlkinud Anu Nõulik .
20.
Uus, Andres
XX sajandi alguse taluhoonete traditsiooniline palkehitus Kagu-Eestis Misso valla näitel Lõputöö
2003.
@mastersthesis{Uus2003,
title = {XX sajandi alguse taluhoonete traditsiooniline palkehitus Kagu-Eestis Misso valla näitel},
author = {Andres Uus},
editor = {Eesti Põllumajandusülikool},
year = {2003},
date = {2003-01-01},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {mastersthesis}
}
Meie kõikide raamatute täisnimekiri:
Klandorf, Karen; Ribelus, Kristiina; Vissel, Viljar
Väikese linna suured mustrid Raamat
2019.
@book{Klandorf2019,
title = {Väikese linna suured mustrid},
author = {Karen Klandorf and Kristiina Ribelus and Viljar Vissel},
editor = {MTÜ Säästva Renoveerimise Infokeskuse Paide Ühendus},
year = {2019},
date = {2019-01-01},
abstract = {Raamat Paide ajaloolistest interjööridest "Väikese linna suured mustrid". Paide linnakodu interjööri ajalugu on ühtlasi tapeediajalugu - lummavaid mustreid on Paide vanadest majadest päevavalgele tulnud lugematul hulgal, millest paremik on koondatud värskelt valminud raamatu kaante vahele. Raamatu näol on tegemist tapeediaabitsaga, kust lisaks mustritele ja ajaloolistele interjöörifotodele leiab ülevaate tapeediajaloost. Lisaks on juttu Eesti tapeeditootmise ajaloost ning väikelinna kaupmeestest, kes kohalikku rahvast selle nii levinud tarbekaubaga varustasid. Tapeedimustrid on dateeritud - analoogiatele, stiilikriitikale ning leiukontekstile tuginedes kümnenditesse jaotatud, mis võimaldab trükist kasutada abivahendina nii interjööride kujundamisel kui ka uurimisel.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Raamat Paide ajaloolistest interjööridest "Väikese linna suured mustrid". Paide linnakodu interjööri ajalugu on ühtlasi tapeediajalugu - lummavaid mustreid on Paide vanadest majadest päevavalgele tulnud lugematul hulgal, millest paremik on koondatud värskelt valminud raamatu kaante vahele. Raamatu näol on tegemist tapeediaabitsaga, kust lisaks mustritele ja ajaloolistele interjöörifotodele leiab ülevaate tapeediajaloost. Lisaks on juttu Eesti tapeeditootmise ajaloost ning väikelinna kaupmeestest, kes kohalikku rahvast selle nii levinud tarbekaubaga varustasid. Tapeedimustrid on dateeritud - analoogiatele, stiilikriitikale ning leiukontekstile tuginedes kümnenditesse jaotatud, mis võimaldab trükist kasutada abivahendina nii interjööride kujundamisel kui ka uurimisel.
Metslang, Joosep
Katuseraamat Raamat
2016.
@book{Metslang2016,
title = {Katuseraamat},
author = {Joosep Metslang},
editor = {Eesti Vabaõhumuuseum and Tammerraamat},
year = {2016},
date = {2016-01-01},
abstract = {Koostöös Eesti Vabaõhumuuseumiga sarjast „Vana maamaja“. Raamat on jätkuks käsiraamatutele „Vana maamaja“ ja „Majavamm, puukoi ja teised kahjurid“. Nüüd, kus algtõed vana maamaja taastamistöödeks on saadud, on paras aeg asuda vana hoone eluea pikendamise seisukohalt tähtsaima tarindi ehk katuse juurde. Raamatus võetakse vaatluse alla Eesti katuste ajaloo esiajast tänaseni ja katusekattematerjalid ning selgitatakse erinevaid töömeetodeid. Lähenetakse teemadele nii talupojatarkuse kui ka kaasaja ehitusfüüsika ja projekteerimise põhimõtete najal.
Praktikud saavad siit juurde teoreetilisemat teavet, teoreetikud näevad rohke pildimaterjali kaudu kogu protsessi köögipoolt. Teksti illustreerimiseks on kasutatud fotosid ja spetsiaalselt selle raamatu jaoks loodud skeeme ning jooniseid.
},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Koostöös Eesti Vabaõhumuuseumiga sarjast „Vana maamaja“. Raamat on jätkuks käsiraamatutele „Vana maamaja“ ja „Majavamm, puukoi ja teised kahjurid“. Nüüd, kus algtõed vana maamaja taastamistöödeks on saadud, on paras aeg asuda vana hoone eluea pikendamise seisukohalt tähtsaima tarindi ehk katuse juurde. Raamatus võetakse vaatluse alla Eesti katuste ajaloo esiajast tänaseni ja katusekattematerjalid ning selgitatakse erinevaid töömeetodeid. Lähenetakse teemadele nii talupojatarkuse kui ka kaasaja ehitusfüüsika ja projekteerimise põhimõtete najal.
Praktikud saavad siit juurde teoreetilisemat teavet, teoreetikud näevad rohke pildimaterjali kaudu kogu protsessi köögipoolt. Teksti illustreerimiseks on kasutatud fotosid ja spetsiaalselt selle raamatu jaoks loodud skeeme ning jooniseid.
Praktikud saavad siit juurde teoreetilisemat teavet, teoreetikud näevad rohke pildimaterjali kaudu kogu protsessi köögipoolt. Teksti illustreerimiseks on kasutatud fotosid ja spetsiaalselt selle raamatu jaoks loodud skeeme ning jooniseid.
Tamjärv, Maret
Keldriraamat Raamat
2014.
@book{Tamjärv2014,
title = {Keldriraamat},
author = {Maret Tamjärv},
editor = {Printon},
year = {2014},
date = {2014-01-01},
abstract = {Raamatus on pööratud tähelepanu 19. sajandi keskpaiga maakeldritele Eestis. Raamat ei ole keldrite käsiraamat, kust leida täpseid juhiseid keldri ehitamiseks. Kelder on talvevarude säilituskoht ja pole väga palju taluarhitektuuri uurijate ja etnograafide tähelepanu saanud. Kelder võib aga olla jõukuse näitaja, tõeline uhkuse- ja iluasi, mis loodud vastu pidama mitu põlvkonda.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Raamatus on pööratud tähelepanu 19. sajandi keskpaiga maakeldritele Eestis. Raamat ei ole keldrite käsiraamat, kust leida täpseid juhiseid keldri ehitamiseks. Kelder on talvevarude säilituskoht ja pole väga palju taluarhitektuuri uurijate ja etnograafide tähelepanu saanud. Kelder võib aga olla jõukuse näitaja, tõeline uhkuse- ja iluasi, mis loodud vastu pidama mitu põlvkonda.
Margna, Epp
Mi uma savvusann Raamat
2012.
@book{Margna2012,
title = {Mi uma savvusann},
author = {Epp Margna},
editor = {Võro Selts VKKF },
year = {2012},
date = {2012-01-01},
abstract = {Võrukeelne raamat tutvustab vana Võromaa ja Setomaa suitsusaunu ning selle kandi saunatavasid.
Mujal Eestis võib kohata üksikuid kasutusel olevaid suitsusaunu, aga paljudes Võromaa taludes ja elamistes on suitsusaun au sees. Raamatus on pildid ja lood paarikümnest selle kandi talusaunast ning juttu on ka mõnede turismitalude suitsusaunadest. Kirjas on juhatusi suitsusauna kütmise kohta ja meelespea saunalistele, kes suitsusaunas veel käinud pole. Kohalikke saunatavasid hästi tundvad võrokesed on raamatusse kirjutanud lugusid nii saunas käimisest kui saunas liha suitsutamisest. Teada saab nii vanadest kommetest kui ka praegusaegsetest tavadest, sekka on mõni naljakas lugu saunaskäimisest. Raamatust ei puudu ka suitsusauna kujunemise ajalugu ehk sanna lugu.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Võrukeelne raamat tutvustab vana Võromaa ja Setomaa suitsusaunu ning selle kandi saunatavasid.
Mujal Eestis võib kohata üksikuid kasutusel olevaid suitsusaunu, aga paljudes Võromaa taludes ja elamistes on suitsusaun au sees. Raamatus on pildid ja lood paarikümnest selle kandi talusaunast ning juttu on ka mõnede turismitalude suitsusaunadest. Kirjas on juhatusi suitsusauna kütmise kohta ja meelespea saunalistele, kes suitsusaunas veel käinud pole. Kohalikke saunatavasid hästi tundvad võrokesed on raamatusse kirjutanud lugusid nii saunas käimisest kui saunas liha suitsutamisest. Teada saab nii vanadest kommetest kui ka praegusaegsetest tavadest, sekka on mõni naljakas lugu saunaskäimisest. Raamatust ei puudu ka suitsusauna kujunemise ajalugu ehk sanna lugu.
Mujal Eestis võib kohata üksikuid kasutusel olevaid suitsusaunu, aga paljudes Võromaa taludes ja elamistes on suitsusaun au sees. Raamatus on pildid ja lood paarikümnest selle kandi talusaunast ning juttu on ka mõnede turismitalude suitsusaunadest. Kirjas on juhatusi suitsusauna kütmise kohta ja meelespea saunalistele, kes suitsusaunas veel käinud pole. Kohalikke saunatavasid hästi tundvad võrokesed on raamatusse kirjutanud lugusid nii saunas käimisest kui saunas liha suitsutamisest. Teada saab nii vanadest kommetest kui ka praegusaegsetest tavadest, sekka on mõni naljakas lugu saunaskäimisest. Raamatust ei puudu ka suitsusauna kujunemise ajalugu ehk sanna lugu.
Metslang, Joosep
Vana maamaja Raamat
2012.
@book{Metslang2012,
title = {Vana maamaja},
author = {Joosep Metslang},
editor = {Tammerraamat},
year = {2012},
date = {2012-01-01},
abstract = {See raamat on sündinud koostöös Eesti Vabaõhumuuseumi teadurite ja paarikümne spetsialistiga ning on ainukordne Eestis, kuna varem pole nii põhjalikku maamaja taastamise ja ehitamise käsiraamatut Eestis ilmunud. Sellest käsiraamatust saavad abi nii need, kellel alles plaan vana maja soetamiseks, kui ka need, kes tunnevad, et nüüd on paras aeg maja remontida, renoveerida või ümber ehitada. Ja pole ju ka tähtis, kas vana maja asub maal või linnas, head ehituslahendused võivad sobida mõlemale. Raamat on jagatud kolmeks osaks. Esimeses antakse põgus ülevaade eesti taluhoonete arengust 19. sajandi keskpaigast kuni Teise maailmasõjani. Oma koht on raamatus ka taluõuel ja -aial.
Teises osas selgitatakse kõike seda, millega tuleks kindlasti arvestada, enne kui üldse tegelikuks ehituseks läheb: kontseptsioon, õigusruum ja suuremate tööde puhul kindlasti ka ehitusprojekt. Raamatu kolmandas, kõige mahukamas osas pakutakse võimalikke lahendusi praktilisteks hooldus- ja ehitustöödeks. Meeles tuleb aga pidada, et taluehituses ei ole olemas tüüplahendusi. Iga hoone korrastamisel tuleb kindlasti lähtuda konkreetse hoone individuaalsetest väärtustest. Raamatus on ligi 400 fotot ja joonist, mis aitavad ka algajal ehitajal saada põhjaliku ettevalmistuse maamaja taastamisest ja oma kodu loomisest.
},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
See raamat on sündinud koostöös Eesti Vabaõhumuuseumi teadurite ja paarikümne spetsialistiga ning on ainukordne Eestis, kuna varem pole nii põhjalikku maamaja taastamise ja ehitamise käsiraamatut Eestis ilmunud. Sellest käsiraamatust saavad abi nii need, kellel alles plaan vana maja soetamiseks, kui ka need, kes tunnevad, et nüüd on paras aeg maja remontida, renoveerida või ümber ehitada. Ja pole ju ka tähtis, kas vana maja asub maal või linnas, head ehituslahendused võivad sobida mõlemale. Raamat on jagatud kolmeks osaks. Esimeses antakse põgus ülevaade eesti taluhoonete arengust 19. sajandi keskpaigast kuni Teise maailmasõjani. Oma koht on raamatus ka taluõuel ja -aial.
Teises osas selgitatakse kõike seda, millega tuleks kindlasti arvestada, enne kui üldse tegelikuks ehituseks läheb: kontseptsioon, õigusruum ja suuremate tööde puhul kindlasti ka ehitusprojekt. Raamatu kolmandas, kõige mahukamas osas pakutakse võimalikke lahendusi praktilisteks hooldus- ja ehitustöödeks. Meeles tuleb aga pidada, et taluehituses ei ole olemas tüüplahendusi. Iga hoone korrastamisel tuleb kindlasti lähtuda konkreetse hoone individuaalsetest väärtustest. Raamatus on ligi 400 fotot ja joonist, mis aitavad ka algajal ehitajal saada põhjaliku ettevalmistuse maamaja taastamisest ja oma kodu loomisest.
Teises osas selgitatakse kõike seda, millega tuleks kindlasti arvestada, enne kui üldse tegelikuks ehituseks läheb: kontseptsioon, õigusruum ja suuremate tööde puhul kindlasti ka ehitusprojekt. Raamatu kolmandas, kõige mahukamas osas pakutakse võimalikke lahendusi praktilisteks hooldus- ja ehitustöödeks. Meeles tuleb aga pidada, et taluehituses ei ole olemas tüüplahendusi. Iga hoone korrastamisel tuleb kindlasti lähtuda konkreetse hoone individuaalsetest väärtustest. Raamatus on ligi 400 fotot ja joonist, mis aitavad ka algajal ehitajal saada põhjaliku ettevalmistuse maamaja taastamisest ja oma kodu loomisest.
Pärdi, Heiki
Eesti talumaja lugu Raamat
2012.
@book{Pärdi2012,
title = {Eesti talumaja lugu},
author = {Heiki Pärdi},
editor = {Tänapäev},
year = {2012},
date = {2012-01-01},
abstract = {19. saj keskpaigast algas aeg, mil Eesti arenes traditsioonilisest keskaegsest talurahvamaast moodsaks ühiskonnaks koos kõigi sellest tulenevate muutustega elulaadis ja mõtteviisis. Ka elumaja ise muutus millekski palju enamaks kui lihtsalt peavarjuks – sellest sai üks tähtsamaid staatusesümboleid. Selles rohkete fotode ja joonistega illustreeritud raamatus vaatlebki Eesti Vabaõhumuuseumi teadusdirektor Heiki Pärdi läbi elumaja arengu ka tolleaegses ühiskonnas toimunud psühholoogilisi muutusi.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
19. saj keskpaigast algas aeg, mil Eesti arenes traditsioonilisest keskaegsest talurahvamaast moodsaks ühiskonnaks koos kõigi sellest tulenevate muutustega elulaadis ja mõtteviisis. Ka elumaja ise muutus millekski palju enamaks kui lihtsalt peavarjuks – sellest sai üks tähtsamaid staatusesümboleid. Selles rohkete fotode ja joonistega illustreeritud raamatus vaatlebki Eesti Vabaõhumuuseumi teadusdirektor Heiki Pärdi läbi elumaja arengu ka tolleaegses ühiskonnas toimunud psühholoogilisi muutusi.
Pere, René
Kohupiimavärv ja savikrohv Raamat
2009.
@book{Pere2009,
title = {Kohupiimavärv ja savikrohv},
author = {René Pere},
editor = {Ajakirjade Kirjastus},
year = {2009},
date = {2009-01-01},
abstract = {Kohupiimavärv ja savikrohv on tervislikud viimistlusmaterjalid, mis sobivad eriti hästi lastega kodusse. Iseremontijale mõeldud raamat tutvustab põhjalikult kohupiimavärvi ja savikrohvi valmistamist ja kasutamist. Kirjas on erinevad värviretseptid, õpetused soovitud tooni saamiseks, aga ka võimalikud vead ja hilisemad probleemid värvitud pinnaga.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Kohupiimavärv ja savikrohv on tervislikud viimistlusmaterjalid, mis sobivad eriti hästi lastega kodusse. Iseremontijale mõeldud raamat tutvustab põhjalikult kohupiimavärvi ja savikrohvi valmistamist ja kasutamist. Kirjas on erinevad värviretseptid, õpetused soovitud tooni saamiseks, aga ka võimalikud vead ja hilisemad probleemid värvitud pinnaga.
Tiideberg, Kristiina
Setu traditsiooniline maa-arhitektuur 20. sajandi I poolel Meremäe, Värska, Mikitamäe ja Misso valla põhjal Lõputöö
2009.
@mastersthesis{Tiideberg2009,
title = {Setu traditsiooniline maa-arhitektuur 20. sajandi I poolel Meremäe, Värska, Mikitamäe ja Misso valla põhjal},
author = {Kristiina Tiideberg },
editor = {Tartu Ülikool},
year = {2009},
date = {2009-01-01},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {mastersthesis}
}
Habicht, Tamara
Eesti saun Raamat
2008.
@book{Habicht2008,
title = {Eesti saun},
author = {Tamara Habicht},
editor = {Kirjastus ILO },
year = {2008},
date = {2008-01-01},
abstract = {„Saunal on eestlaste ja teiste läänemeresoome rahvaste elus oluline koht. Regulaarne saunaskäik, kerisekividelt kerkinud kuum leil ja vihtlemine kuulub tänapäevani iga õige eestlase ellu,” tõdeb Ants Viires.
Raamat Eesti saun on põhjalik jooniste ja fotodega illustreeritud raamat saunast ja saunakombestikust meie pärimuskultuuris. Lugeja saab ulatusliku ülevaate Eesti sauna ajaloost, sauna ehitustehnikast, saunatüüpidest ja nende paikkondlikest erijoontest, saunast kui elamust, sauna ja rahvameditsiini seostest ning saunaskäimise kombestikust. Saunafolkloori omapäraseimaks osaks on tervitus-, tänu- ja vihtlemissõnad, vanasõnad ja kõnekäänud, mille etnograaf Tamara Habicht on oskuslikult esile toonud.
},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
„Saunal on eestlaste ja teiste läänemeresoome rahvaste elus oluline koht. Regulaarne saunaskäik, kerisekividelt kerkinud kuum leil ja vihtlemine kuulub tänapäevani iga õige eestlase ellu,” tõdeb Ants Viires.
Raamat Eesti saun on põhjalik jooniste ja fotodega illustreeritud raamat saunast ja saunakombestikust meie pärimuskultuuris. Lugeja saab ulatusliku ülevaate Eesti sauna ajaloost, sauna ehitustehnikast, saunatüüpidest ja nende paikkondlikest erijoontest, saunast kui elamust, sauna ja rahvameditsiini seostest ning saunaskäimise kombestikust. Saunafolkloori omapäraseimaks osaks on tervitus-, tänu- ja vihtlemissõnad, vanasõnad ja kõnekäänud, mille etnograaf Tamara Habicht on oskuslikult esile toonud.
Raamat Eesti saun on põhjalik jooniste ja fotodega illustreeritud raamat saunast ja saunakombestikust meie pärimuskultuuris. Lugeja saab ulatusliku ülevaate Eesti sauna ajaloost, sauna ehitustehnikast, saunatüüpidest ja nende paikkondlikest erijoontest, saunast kui elamust, sauna ja rahvameditsiini seostest ning saunaskäimise kombestikust. Saunafolkloori omapäraseimaks osaks on tervitus-, tänu- ja vihtlemissõnad, vanasõnad ja kõnekäänud, mille etnograaf Tamara Habicht on oskuslikult esile toonud.
Raudoja, Ahto; Tiideberg, Kristiina
Setomaa traditsioonilise puit- ja saviarhitektuuri inventeerimise IV etapp Lõputöö
2008.
@mastersthesis{Raudoja2008,
title = {Setomaa traditsioonilise puit- ja saviarhitektuuri inventeerimise IV etapp},
author = {Ahto Raudoja and Kristiina Tiideberg},
editor = {Setumaa riiklik kultuuriprogramm and Seto Noorte Selts},
year = {2008},
date = {2008-01-01},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {mastersthesis}
}
Tihase, Karl
Eesti talurahvaarhitektuur Raamat
2007.
@book{Tihase2007,
title = {Eesti talurahvaarhitektuur},
author = {Karl Tihase},
editor = {Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus},
year = {2007},
date = {2007-01-01},
abstract = {Karl Tihase 1974. aastal ilmunud monograafia on praktilise suunitlusega maa-arhitektuuri käsitlus, esitades lisaks väärtuslikele ajaloolistele fotodele hulgaliselt hoonete detailide ja konstruktsioonide jooniseid. Sellisel kujul pakub raamat peale puhtteadusliku huvi ka praktilist abi traditsiooniliste taluehitiste ennistamisel. Esmatrüki ajaline kaugus tingis kordustrükis mõningaid muudatusi.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Karl Tihase 1974. aastal ilmunud monograafia on praktilise suunitlusega maa-arhitektuuri käsitlus, esitades lisaks väärtuslikele ajaloolistele fotodele hulgaliselt hoonete detailide ja konstruktsioonide jooniseid. Sellisel kujul pakub raamat peale puhtteadusliku huvi ka praktilist abi traditsiooniliste taluehitiste ennistamisel. Esmatrüki ajaline kaugus tingis kordustrükis mõningaid muudatusi.
Uus, Andres; Lõbu, Ragner
Soovitused käsitööna palkmaja ehituseks Artikkel
In: 2007.
@article{Uus2007,
title = {Soovitused käsitööna palkmaja ehituseks},
author = {Andres Uus and Ragner Lõbu},
editor = {MTÜ Vanaajamaja},
year = {2007},
date = {2007-01-01},
abstract = {Raamat on mõeldud palkehitajaile, aga ka palkehitustööde tellijaile ja projekteerijaile. Näiteks võib juhendit kasutada töö- ja ehituslepingute toena ning palkehitust puudutavate vaidluste lahendamisel.
Täiendavalt antakse viimases peatükis lühike ülevaade vanade palkhoonete taastamisest ja lõppu on lisatud mõningad abistavad projektivisandid palksaunast kuni elamuni neile, kellel on tekkinud mõte palkhoone ehitada.
},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {article}
}
Raamat on mõeldud palkehitajaile, aga ka palkehitustööde tellijaile ja projekteerijaile. Näiteks võib juhendit kasutada töö- ja ehituslepingute toena ning palkehitust puudutavate vaidluste lahendamisel.
Täiendavalt antakse viimases peatükis lühike ülevaade vanade palkhoonete taastamisest ja lõppu on lisatud mõningad abistavad projektivisandid palksaunast kuni elamuni neile, kellel on tekkinud mõte palkhoone ehitada.
Täiendavalt antakse viimases peatükis lühike ülevaade vanade palkhoonete taastamisest ja lõppu on lisatud mõningad abistavad projektivisandid palksaunast kuni elamuni neile, kellel on tekkinud mõte palkhoone ehitada.
Pärdi, Heiki
Eesti taluhäärberid 2.osa Artikkel
In: 2007.
@article{Pärdi2007,
title = {Eesti taluhäärberid 2.osa},
author = {Heiki Pärdi},
editor = {Tänapäev},
year = {2007},
date = {2007-01-01},
abstract = {Järg 2005. aastal ilmunud raamatule "Eesti taluhäärberid".
On väidetud, et kõige paremini peegeldab elulaadi ja mõtteviisi muutumist elamu areng. Seega ei ole juhus, et siis, kui eesti talupered vabanesid mõisa sõltuvusest, ilmusid meie külapilti vanade suitsuste rehemajade asemel hoopis teistsugused taluelamud, mis erinesid eesti talu võrdkujuna tuntud rehemajadest sedavõrd palju, et sageli peetakse neid hoopis mõisahooneiks. Silmapaistvamaid nende seast hakatigi mõisa eeskujul kutsuma häärbereiks.
Omaaegsete talumajade väärtust tajume iseäranis selgelt tänase tarbimisühiskonna ühepäeva-mentaliteedi taustal. Erinevalt praegustest "ühekordse kasutusega" karpidest ehitati need majad väga pikaks ajaks – "isa eaks ja poja põlveks".
Album sisaldab üle 240 foto vanematest ja uuematest aegadest.
},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {article}
}
Järg 2005. aastal ilmunud raamatule "Eesti taluhäärberid".
On väidetud, et kõige paremini peegeldab elulaadi ja mõtteviisi muutumist elamu areng. Seega ei ole juhus, et siis, kui eesti talupered vabanesid mõisa sõltuvusest, ilmusid meie külapilti vanade suitsuste rehemajade asemel hoopis teistsugused taluelamud, mis erinesid eesti talu võrdkujuna tuntud rehemajadest sedavõrd palju, et sageli peetakse neid hoopis mõisahooneiks. Silmapaistvamaid nende seast hakatigi mõisa eeskujul kutsuma häärbereiks.
Omaaegsete talumajade väärtust tajume iseäranis selgelt tänase tarbimisühiskonna ühepäeva-mentaliteedi taustal. Erinevalt praegustest "ühekordse kasutusega" karpidest ehitati need majad väga pikaks ajaks – "isa eaks ja poja põlveks".
Album sisaldab üle 240 foto vanematest ja uuematest aegadest.
On väidetud, et kõige paremini peegeldab elulaadi ja mõtteviisi muutumist elamu areng. Seega ei ole juhus, et siis, kui eesti talupered vabanesid mõisa sõltuvusest, ilmusid meie külapilti vanade suitsuste rehemajade asemel hoopis teistsugused taluelamud, mis erinesid eesti talu võrdkujuna tuntud rehemajadest sedavõrd palju, et sageli peetakse neid hoopis mõisahooneiks. Silmapaistvamaid nende seast hakatigi mõisa eeskujul kutsuma häärbereiks.
Omaaegsete talumajade väärtust tajume iseäranis selgelt tänase tarbimisühiskonna ühepäeva-mentaliteedi taustal. Erinevalt praegustest "ühekordse kasutusega" karpidest ehitati need majad väga pikaks ajaks – "isa eaks ja poja põlveks".
Album sisaldab üle 240 foto vanematest ja uuematest aegadest.
Raudoja, Ahto
Setomaa traditsioonilise hoonestuse uurimise metoodika ja katse inventuur Lõputöö
2007.
@mastersthesis{Raudoja2007,
title = {Setomaa traditsioonilise hoonestuse uurimise metoodika ja katse inventuur},
author = {Ahto Raudoja},
editor = {Eesti Maaülikool},
year = {2007},
date = {2007-01-01},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {mastersthesis}
}
Tiideberg, Kristiina; Raudoja, Ahto
2006. aasta suvel Setomaal inventeeritud hoonete joonised külade ja talude järgi Lõputöö
2007.
@mastersthesis{Tiideberg2007,
title = {2006. aasta suvel Setomaal inventeeritud hoonete joonised külade ja talude järgi },
author = {Kristiina Tiideberg and Ahto Raudoja},
year = {2007},
date = {2007-01-01},
abstract = {154 joonist. Projekti Seto puit- ja saviarhitektuuri inventeerimine ja propageerimise II etapp.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {mastersthesis}
}
154 joonist. Projekti Seto puit- ja saviarhitektuuri inventeerimine ja propageerimise II etapp.
Pryce, Will
Puitarhitektuur Raamat
2006.
@book{Pryce2006,
title = {Puitarhitektuur},
author = {Will Pryce},
editor = {Sinisukk},
year = {2006},
date = {2006-01-01},
abstract = {Maailma puiduarhitektuuri imed on koondatud üle 400 värvifotoga raamatusse. Inimkond on ehitamisel puitu kasutanud aastatuhandeid. Kõik hooned pole säilinud, kuid paljud kaunid puitarhitektuuri meistriteosed on seniajani inimeste vaateväljas. Käesolev raamat tutvustab silmapaistvaid ehitisi kõigist maailmajagudest. Mõnel pool on puit tänapäevalgi põhiline
ehitusmaterjal ja mitte ainult eramute püstitamisel. Raamat on illustreeritud ohtrate oivaliste fotodega ehitistest, mida igaüks võib oma silmaga kaema minna.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Maailma puiduarhitektuuri imed on koondatud üle 400 värvifotoga raamatusse. Inimkond on ehitamisel puitu kasutanud aastatuhandeid. Kõik hooned pole säilinud, kuid paljud kaunid puitarhitektuuri meistriteosed on seniajani inimeste vaateväljas. Käesolev raamat tutvustab silmapaistvaid ehitisi kõigist maailmajagudest. Mõnel pool on puit tänapäevalgi põhiline
ehitusmaterjal ja mitte ainult eramute püstitamisel. Raamat on illustreeritud ohtrate oivaliste fotodega ehitistest, mida igaüks võib oma silmaga kaema minna.
ehitusmaterjal ja mitte ainult eramute püstitamisel. Raamat on illustreeritud ohtrate oivaliste fotodega ehitistest, mida igaüks võib oma silmaga kaema minna.
Elvisto, Tarmo; Pere, René
Kodu vanas majas Raamat
2006.
@book{Elvisto2006,
title = {Kodu vanas majas},
author = {Tarmo Elvisto and René Pere },
editor = {AS Ajakirjade Kirjastus},
year = {2006},
date = {2006-01-01},
abstract = {Raamat kõigile, kes kavatsevad hakata oma elu sisse seadma vanas majas. Autoriteks on Säästva Renoveerimise Infokeskuse asutajad ja juhid. Raamatu praktilises osas annavad nad edasi oma viimase kümne aasta jooksul kogutud teadmisi Eesti vanade hoonete renoveerimise põhimõtetest. Sellele lisanduvad fotolood ilusatest kodudest vanades kordatehtud majades ning sealsete elanike kogemustest ja probleemidest.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Raamat kõigile, kes kavatsevad hakata oma elu sisse seadma vanas majas. Autoriteks on Säästva Renoveerimise Infokeskuse asutajad ja juhid. Raamatu praktilises osas annavad nad edasi oma viimase kümne aasta jooksul kogutud teadmisi Eesti vanade hoonete renoveerimise põhimõtetest. Sellele lisanduvad fotolood ilusatest kodudest vanades kordatehtud majades ning sealsete elanike kogemustest ja probleemidest.
Vuolle-Apiala, Risto
Suitsusaun Raamat
2005.
@book{Vuolle-Apiala2005,
title = {Suitsusaun},
author = {Risto Vuolle-Apiala},
editor = {Ehitame},
year = {2005},
date = {2005-01-01},
abstract = {113 leheküljelises raamatus on selgitatud traditsiooniliste suitsusaunade kavandamist ja ehitust. Raamatus kirjeldatakse eri tüüpi saunasid, mis on enamlevinud. Rahvapärimuslikud uurimused on keskendunud 1850.aastate järgselt kasutusel olnud saunadele Soomes.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
113 leheküljelises raamatus on selgitatud traditsiooniliste suitsusaunade kavandamist ja ehitust. Raamatus kirjeldatakse eri tüüpi saunasid, mis on enamlevinud. Rahvapärimuslikud uurimused on keskendunud 1850.aastate järgselt kasutusel olnud saunadele Soomes.
Vuolle-Apiala, Risto
Suitsusaun Artikkel
In: 2005.
@article{Vuolle-Apiala2005b,
title = {Suitsusaun},
author = {Risto Vuolle-Apiala},
editor = {Ehitame },
year = {2005},
date = {2005-01-01},
abstract = {Traditsiooniliste suitsusaunade kavandamine ja ehitus. 113-leheküljeline suures formaadis ning pehmes köites raamat sarjast Ehitaja raamatukogu. Soome keelest tõlkinud Anu Nõulik .},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {article}
}
Traditsiooniliste suitsusaunade kavandamine ja ehitus. 113-leheküljeline suures formaadis ning pehmes köites raamat sarjast Ehitaja raamatukogu. Soome keelest tõlkinud Anu Nõulik .
Uus, Andres
XX sajandi alguse taluhoonete traditsiooniline palkehitus Kagu-Eestis Misso valla näitel Lõputöö
2003.
@mastersthesis{Uus2003,
title = {XX sajandi alguse taluhoonete traditsiooniline palkehitus Kagu-Eestis Misso valla näitel},
author = {Andres Uus},
editor = {Eesti Põllumajandusülikool},
year = {2003},
date = {2003-01-01},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {mastersthesis}
}
Antell, Olof
Katusekivi Raamat
1997.
@book{Antell1997,
title = {Katusekivi },
author = {Olof Antell},
editor = {Rootsi Riigi Muinsuskaitseamet},
year = {1997},
date = {1997-01-01},
abstract = {Raamat annab ülevaate katusekivide ajaloolisest taustast, valmistamise tehnoloogiatest, katusekivi tüüpidest ja kivikatuse panemise tehnoloogiast.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Raamat annab ülevaate katusekivide ajaloolisest taustast, valmistamise tehnoloogiatest, katusekivi tüüpidest ja kivikatuse panemise tehnoloogiast.
Võti, Tiina
Talutoa sisustus Raamat
1984.
@book{Võti1984,
title = {Talutoa sisustus},
author = {Tiina Võti},
editor = {Kirjastus Kunst},
year = {1984},
date = {1984-01-01},
abstract = {105-leheküljeline suures formaadis ning ümbrispaberiga kõvas köites neljas raamat sarjast Eesti rahvakunst. Omaette peatüki eesti rahvakultuuris moodustab elamusisustus. Käesolev raamat tutvustab eesti maakodu sisustust ja annab eeskuju tarbeesemete loojatele.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
105-leheküljeline suures formaadis ning ümbrispaberiga kõvas köites neljas raamat sarjast Eesti rahvakunst. Omaette peatüki eesti rahvakultuuris moodustab elamusisustus. Käesolev raamat tutvustab eesti maakodu sisustust ja annab eeskuju tarbeesemete loojatele.
Habicht, Tamara
Rahvapärane arhitektuur Raamat
1977.
@book{Habicht1977,
title = {Rahvapärane arhitektuur},
author = {Tamara Habicht},
editor = {Kirjastus Kunst},
year = {1977},
date = {1977-01-01},
abstract = {304-leheküljeline suures formaadis ning ümbrispaberiga kõvas köites teine raamat sarjast Eesti rahvakunst. Album sisaldab 80 ümberjoonistust Etnograafiamuuseumi joonistekogust. Eesti rahvapärane arhitektuur ei paistnud silma kaunistusdetailide poolest. Siinse talupoja ilumeel leidis väljendust hoopis mujal. Raamatus on vene- ja saksakeelne kokkuvõte.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
304-leheküljeline suures formaadis ning ümbrispaberiga kõvas köites teine raamat sarjast Eesti rahvakunst. Album sisaldab 80 ümberjoonistust Etnograafiamuuseumi joonistekogust. Eesti rahvapärane arhitektuur ei paistnud silma kaunistusdetailide poolest. Siinse talupoja ilumeel leidis väljendust hoopis mujal. Raamatus on vene- ja saksakeelne kokkuvõte.
Aluve, Kalvi
Maakõrtsid ja hobupostijaamad Eestis Raamat
1976.
@book{Aluve1976,
title = {Maakõrtsid ja hobupostijaamad Eestis},
author = {Kalvi Aluve},
editor = {Valgus},
year = {1976},
date = {1976-01-01},
abstract = {178-leheküljeline suures formaadis ning ümbrispaberiga kõvas köites ehitusajalooline ülevaade. Kõrtside ja hobupostijaamade arhitektuuri ajaloo kohta on varemalt ilmunud küll rida artikleid üldteostes ja ajakirjades. Autor loodab, et käesolev raamat aitab seda lünka mõnevõrra täita.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
178-leheküljeline suures formaadis ning ümbrispaberiga kõvas köites ehitusajalooline ülevaade. Kõrtside ja hobupostijaamade arhitektuuri ajaloo kohta on varemalt ilmunud küll rida artikleid üldteostes ja ajakirjades. Autor loodab, et käesolev raamat aitab seda lünka mõnevõrra täita.
Tihase, Karl
12 motiivi eesti taluehitistest Raamat
1974.
@book{Tihase1974,
title = {12 motiivi eesti taluehitistest},
author = {Karl Tihase},
editor = {Eesti Riiklik Vabaõhumuuseum},
year = {1974},
date = {1974-01-01},
abstract = {Eesti kultuuriloos moodustab olulise peatüki talurahvaarhitektuur. Nagu rahvakultuuris üldse, nii kajastub ka siin talurahva loomingu omapära, mis on ühtaegu äärmiselt huvipakkuv nii ajaloolisest kui ka esteetilisest aspektist. Eesti külaarhitektuuri kõige silmapaistvamaks omapäraks on lihtsus ja tagasihoidlikkus ning tihe side ümbritseva loodusega, mis lisab taluehitistele ilmekust ja väljendusrikkust.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Eesti kultuuriloos moodustab olulise peatüki talurahvaarhitektuur. Nagu rahvakultuuris üldse, nii kajastub ka siin talurahva loomingu omapära, mis on ühtaegu äärmiselt huvipakkuv nii ajaloolisest kui ka esteetilisest aspektist. Eesti külaarhitektuuri kõige silmapaistvamaks omapäraks on lihtsus ja tagasihoidlikkus ning tihe side ümbritseva loodusega, mis lisab taluehitistele ilmekust ja väljendusrikkust.
Habicht, Tamara
Kagu-Eesti taluehitused XIX sajandi teisel poolel ja XX sajandi algul I osa Lõputöö
1965.
@mastersthesis{Habicht1965,
title = {Kagu-Eesti taluehitused XIX sajandi teisel poolel ja XX sajandi algul I osa},
author = {Tamara Habicht},
editor = {ENSV Riiklik Etnograafiamuuseum },
year = {1965},
date = {1965-01-01},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {mastersthesis}
}
Habicht, Tamara
Kagu-Eesti taluehitused XIX sajandi teisel poolel ja XX sajandi algul III osa Lõputöö
1965.
@mastersthesis{Habicht1965b,
title = {Kagu-Eesti taluehitused XIX sajandi teisel poolel ja XX sajandi algul III osa},
author = {Tamara Habicht},
editor = {ENSV Riiklik Etnograafiamuuseum },
year = {1965},
date = {1965-01-01},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {mastersthesis}
}
Ränk, Gustav
Saaremaa taluehitised Lõputöö
1939.
@mastersthesis{Ränk1939,
title = {Saaremaa taluehitised},
author = {Gustav Ränk},
editor = {Õpetatud Eesti Selts},
year = {1939},
date = {1939-01-01},
abstract = {Etnograafiline uurimus. Ehitiste üksikosad, elamu ja kõrvalhooned, mis osalt täidavad elamu ülesandeid.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {mastersthesis}
}
Etnograafiline uurimus. Ehitiste üksikosad, elamu ja kõrvalhooned, mis osalt täidavad elamu ülesandeid.