Otsi raamatuid, autoreid meie raamatukogust:
1.
Laaneots, Annela
Minu Setomaa Raamat
2019.
@book{Laaneots2019,
title = {Minu Setomaa},
author = {Annela Laaneots},
editor = {Petrone Print},
year = {2019},
date = {2019-01-01},
abstract = {2014. aasta augustis valib rahvas raamatu autori, Annela Laaneotsa ülembsootskaks ehk seto kuninga Peko asemikuks maale, mis asub 12 000 inimese südames. „Minu Setomaa. Külatüdrukust kuningriigi peaks“ raamat toob läbi Setomaa lähiajaloo olulisematele võtmesündmuste välja ühe setode sootska loo nii ülevatel laineharjadel kui oigamapanevas kaotusevalus. See raamat on lugu sellest, kuidas laveerida mitme armastuse – Setomaa ning seto rahva, oma pere ja väikeste laste ning maailmaparandamise – vahel. },
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
2014. aasta augustis valib rahvas raamatu autori, Annela Laaneotsa ülembsootskaks ehk seto kuninga Peko asemikuks maale, mis asub 12 000 inimese südames. „Minu Setomaa. Külatüdrukust kuningriigi peaks“ raamat toob läbi Setomaa lähiajaloo olulisematele võtmesündmuste välja ühe setode sootska loo nii ülevatel laineharjadel kui oigamapanevas kaotusevalus. See raamat on lugu sellest, kuidas laveerida mitme armastuse – Setomaa ning seto rahva, oma pere ja väikeste laste ning maailmaparandamise – vahel.
2.
Salo, Monika; Külvik, Helen
Kuidas kasutada kohalikku kultuuripärandit turismiteenuseid osutades? Raamat
2019.
@book{Salo2019,
title = {Kuidas kasutada kohalikku kultuuripärandit turismiteenuseid osutades?},
author = {Monika Salo and Helen Külvik},
editor = {Euroopa Regionaalarengu Fond},
year = {2019},
date = {2019-01-01},
abstract = {Raamat "Kuidas kasutada kohalikku kultuuripärandit turismiteenuseid osutades?" on käsiraamat maaturismiga tegelejatele. Projekti "Väikeste etniliste kultuuriruumide areng ja populariseerimine turismisihtkohana "UNESCO-turism"" käigus saadud kogemuste põhjal on siinsesse käsiraamatusse kogutud praktilised soovitused, kuidas kasutada kohalikku etnokultuuripärandit ja UNESCO kultuuripärandi märgist turismisihtkoha arendamisel. },
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Raamat "Kuidas kasutada kohalikku kultuuripärandit turismiteenuseid osutades?" on käsiraamat maaturismiga tegelejatele. Projekti "Väikeste etniliste kultuuriruumide areng ja populariseerimine turismisihtkohana "UNESCO-turism"" käigus saadud kogemuste põhjal on siinsesse käsiraamatusse kogutud praktilised soovitused, kuidas kasutada kohalikku etnokultuuripärandit ja UNESCO kultuuripärandi märgist turismisihtkoha arendamisel.
3.
Kõivupuu, Marju
Meie pühad ja tähtpäevad Raamat
2018.
@book{Kõivupuu2018,
title = {Meie pühad ja tähtpäevad},
author = {Marju Kõivupuu},
editor = {Varrak},
year = {2018},
date = {2018-01-01},
abstract = {Käesolevas raamatus annab autor ülevaate pühadest ning tähtpäevadest, kuidas need on meie kultuuriruumi tulnud, mida neil päevil tehti ning kuidas on tähtpäevad ajas muutunud.
Jaanipäev ja jõul, urbepäev ja munapühad, jürituli, mihklid, mardid, kadrid; sünnipäevad ja hingedepäev, vastlad ja volbriöö tulevad igal aastal jälle – iga kord veidi omanäolisena, kuid kinnitavad ajatu ajalikkust. Autor püüab leida neis pühades üles selle sõnumi, mis kõnetab – hoia inimesi enda ümber, märka ja austa loodust, pea lugu esivanematest.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Käesolevas raamatus annab autor ülevaate pühadest ning tähtpäevadest, kuidas need on meie kultuuriruumi tulnud, mida neil päevil tehti ning kuidas on tähtpäevad ajas muutunud.
Jaanipäev ja jõul, urbepäev ja munapühad, jürituli, mihklid, mardid, kadrid; sünnipäevad ja hingedepäev, vastlad ja volbriöö tulevad igal aastal jälle – iga kord veidi omanäolisena, kuid kinnitavad ajatu ajalikkust. Autor püüab leida neis pühades üles selle sõnumi, mis kõnetab – hoia inimesi enda ümber, märka ja austa loodust, pea lugu esivanematest.
Jaanipäev ja jõul, urbepäev ja munapühad, jürituli, mihklid, mardid, kadrid; sünnipäevad ja hingedepäev, vastlad ja volbriöö tulevad igal aastal jälle – iga kord veidi omanäolisena, kuid kinnitavad ajatu ajalikkust. Autor püüab leida neis pühades üles selle sõnumi, mis kõnetab – hoia inimesi enda ümber, märka ja austa loodust, pea lugu esivanematest.
4.
Lillmaa, Terje
Õnnõotsja / Õnneotsija Raamat
2018.
@book{Lillmaa2018,
title = {Õnnõotsja / Õnneotsija},
author = {Terje Lillmaa},
editor = {EKM Teaduskirjastus and SA Setu Kultuuri Fond},
year = {2018},
date = {2018-01-01},
abstract = {Terje Lillmaa lapsepõlve muinaslood. Raamatus on 27 värvikat seto muinasjuttu tunnustatud jutuvestjalt Terje Lillmaalt. Lillmaa jätkab oma suguvõsa traditsioone ning pajatab lugusid, mida on kuulnud juba lapsena. Heale jutustajale kohaselt haaravad lood lugejat kaasa ka siis, kui süžeekäänakud teevad peadpööritavaid uperpalle.
Valik Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi talletatud lugudest on kõik esitatud nii seto keeles kui tõlkena eesti kirjakeelde.
Muinasjuttude salapärane poeetika ja peen huumor teevad tekstid kaasakiskuvaks nii laste kui täiskasvanute jaoks. Tekste ilmestavad Epp Margna põnevad illustratsioonid.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Terje Lillmaa lapsepõlve muinaslood. Raamatus on 27 värvikat seto muinasjuttu tunnustatud jutuvestjalt Terje Lillmaalt. Lillmaa jätkab oma suguvõsa traditsioone ning pajatab lugusid, mida on kuulnud juba lapsena. Heale jutustajale kohaselt haaravad lood lugejat kaasa ka siis, kui süžeekäänakud teevad peadpööritavaid uperpalle.
Valik Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi talletatud lugudest on kõik esitatud nii seto keeles kui tõlkena eesti kirjakeelde.
Muinasjuttude salapärane poeetika ja peen huumor teevad tekstid kaasakiskuvaks nii laste kui täiskasvanute jaoks. Tekste ilmestavad Epp Margna põnevad illustratsioonid.
Valik Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi talletatud lugudest on kõik esitatud nii seto keeles kui tõlkena eesti kirjakeelde.
Muinasjuttude salapärane poeetika ja peen huumor teevad tekstid kaasakiskuvaks nii laste kui täiskasvanute jaoks. Tekste ilmestavad Epp Margna põnevad illustratsioonid.
5.
Sirica, Inese; Jansone, Aija; Rubena, Linda
Tautas lietišķās mākslas izstāde "Radītprieks" Raamat
2018.
@book{Sirica2018,
title = {Tautas lietišķās mākslas izstāde "Radītprieks"},
author = {Inese Sirica and Aija Jansone and Linda Rubena},
editor = {Läti Riiklik Kultuurikeskus},
year = {2018},
date = {2018-01-01},
abstract = {Raamat on kataloog ja kokkuvõte 2018. aastal toimunud Läti rahvakunsti näitusest, millele on lisatud lätlase rahvakultuuri areng 19. sajandist kuni tänapäevani. },
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Raamat on kataloog ja kokkuvõte 2018. aastal toimunud Läti rahvakunsti näitusest, millele on lisatud lätlase rahvakultuuri areng 19. sajandist kuni tänapäevani.
6.
Peterson, Aleksei
Vepslased DVD Raamat
2015.
@book{Peterson2015,
title = {Vepslased DVD},
author = {Aleksei Peterson},
editor = {Eesti Rahva Muuseum},
year = {2015},
date = {2015-01-01},
abstract = {Esimese filmi näol on tegemist ühepuupaadi valmistamisprotsessi võrdleva käsitlusega, kus kõrvutatakse vepsa ja eesti meistrite töövõtteid. Filmivõtted toimusid 1967. aastal Leningradi oblasti Boksitogorski rajooni Sodjärve (Sidorovo) külas ning 1969. aastal Kõpu lähistel Viljandimaal, neid juhendasid Vepsamaal Aleksei Peterson ning Eestis Arved Luts.
Aastatel 1965–1980 Vologda oblasti Babajevo rajooni Pondala ja Kuja külas ning Leningradi oblasti Boksitogorski rajooni Sodjärve (Sidorovo) ja Maigjärve (Bobrozero) külas filmitud materjalidel põhinev „Vepslased 20. sajandi algul“ on etnograafiline ülevaade, milles on põimunud teaduslik rekonstruktsioon (töövõtted) ja spontaansed olukorrad (külavaated, ehitised, pühad). Aleksei Petersoni juhtimisel valminud film võtab kokku selle, mida arvati teadvat vepsa külast 20. sajandi alguses.
DVD-ga kaasneb buklett, mis sisaldab andmeid filmide ja filmitegijate kohta ning ülevaateid filmide sünniloost, filmivõtete ajastust ja vepsa kultuurist üldisemalt. Saatesõna autorid on ERMi teadur Indrek Jääts ja Venemaa Teaduste Akadeemia Karjala Teaduskeskuse Keele, kirjanduse ja ajaloo instituudi teadlane, vepslaste kultuuriühingu asutaja ja selle eestvedaja Zinaida Strogalštšikova.
Sarja kolmas number on vepsateemaline ning sisaldab filme „Ühest puutüvest öõnestatud vene tegemine“ (1980, 30´) ja „Vepslased 20. sajandi algul“ (1981, 58´). Esimene film on vene, teine eesti keeles ja neile on lisatud tiitrid vepsa, inglise ning vastavalt eesti ja vene keeles.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Esimese filmi näol on tegemist ühepuupaadi valmistamisprotsessi võrdleva käsitlusega, kus kõrvutatakse vepsa ja eesti meistrite töövõtteid. Filmivõtted toimusid 1967. aastal Leningradi oblasti Boksitogorski rajooni Sodjärve (Sidorovo) külas ning 1969. aastal Kõpu lähistel Viljandimaal, neid juhendasid Vepsamaal Aleksei Peterson ning Eestis Arved Luts.
Aastatel 1965–1980 Vologda oblasti Babajevo rajooni Pondala ja Kuja külas ning Leningradi oblasti Boksitogorski rajooni Sodjärve (Sidorovo) ja Maigjärve (Bobrozero) külas filmitud materjalidel põhinev „Vepslased 20. sajandi algul“ on etnograafiline ülevaade, milles on põimunud teaduslik rekonstruktsioon (töövõtted) ja spontaansed olukorrad (külavaated, ehitised, pühad). Aleksei Petersoni juhtimisel valminud film võtab kokku selle, mida arvati teadvat vepsa külast 20. sajandi alguses.
DVD-ga kaasneb buklett, mis sisaldab andmeid filmide ja filmitegijate kohta ning ülevaateid filmide sünniloost, filmivõtete ajastust ja vepsa kultuurist üldisemalt. Saatesõna autorid on ERMi teadur Indrek Jääts ja Venemaa Teaduste Akadeemia Karjala Teaduskeskuse Keele, kirjanduse ja ajaloo instituudi teadlane, vepslaste kultuuriühingu asutaja ja selle eestvedaja Zinaida Strogalštšikova.
Sarja kolmas number on vepsateemaline ning sisaldab filme „Ühest puutüvest öõnestatud vene tegemine“ (1980, 30´) ja „Vepslased 20. sajandi algul“ (1981, 58´). Esimene film on vene, teine eesti keeles ja neile on lisatud tiitrid vepsa, inglise ning vastavalt eesti ja vene keeles.
Aastatel 1965–1980 Vologda oblasti Babajevo rajooni Pondala ja Kuja külas ning Leningradi oblasti Boksitogorski rajooni Sodjärve (Sidorovo) ja Maigjärve (Bobrozero) külas filmitud materjalidel põhinev „Vepslased 20. sajandi algul“ on etnograafiline ülevaade, milles on põimunud teaduslik rekonstruktsioon (töövõtted) ja spontaansed olukorrad (külavaated, ehitised, pühad). Aleksei Petersoni juhtimisel valminud film võtab kokku selle, mida arvati teadvat vepsa külast 20. sajandi alguses.
DVD-ga kaasneb buklett, mis sisaldab andmeid filmide ja filmitegijate kohta ning ülevaateid filmide sünniloost, filmivõtete ajastust ja vepsa kultuurist üldisemalt. Saatesõna autorid on ERMi teadur Indrek Jääts ja Venemaa Teaduste Akadeemia Karjala Teaduskeskuse Keele, kirjanduse ja ajaloo instituudi teadlane, vepslaste kultuuriühingu asutaja ja selle eestvedaja Zinaida Strogalštšikova.
Sarja kolmas number on vepsateemaline ning sisaldab filme „Ühest puutüvest öõnestatud vene tegemine“ (1980, 30´) ja „Vepslased 20. sajandi algul“ (1981, 58´). Esimene film on vene, teine eesti keeles ja neile on lisatud tiitrid vepsa, inglise ning vastavalt eesti ja vene keeles.
7.
Tomberg, Riina
Loo. Koo. Rõõmusta Raamat
2014.
@book{Tomberg2014,
title = {Loo. Koo. Rõõmusta},
author = {Riina Tomberg},
editor = {Varrak},
year = {2014},
date = {2014-01-01},
abstract = {TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili eriala üliõpilaste III kursuse erialapraktika tööde kogum. Traditsiooniliste tekstiilide valmistamise ja kaunistamise võtetega on loodud omanäolised esemed: jakid, kampsunid, kleidid. Raamatus on rahvusliku käsitööpärandiga tutvunud ja isiklike kogemusi lisanud 22 üliõpilasest käsitöömeistrit. Lisatud on pildid, loetletud on materjalid ja töövahendid ning kirjeldatud on töövõtteid.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili eriala üliõpilaste III kursuse erialapraktika tööde kogum. Traditsiooniliste tekstiilide valmistamise ja kaunistamise võtetega on loodud omanäolised esemed: jakid, kampsunid, kleidid. Raamatus on rahvusliku käsitööpärandiga tutvunud ja isiklike kogemusi lisanud 22 üliõpilasest käsitöömeistrit. Lisatud on pildid, loetletud on materjalid ja töövahendid ning kirjeldatud on töövõtteid.
8.
Reinholm, Vilma
Anu Raud Raamat
2013.
@book{Reinholm2013,
title = {Anu Raud},
author = {Vilma Reinholm},
editor = {Valgus},
year = {2013},
date = {2013-01-01},
abstract = {Tekstiilikunstnik Anu Raua 70 aasta juubeliks ilmunud albumist leiab lugeja loomingulise tegevuse ülevaate ning üle saja kauni foto tema piltvaipadest ja kodutalust. Raamatusse on põimitud kunstniku mõttekatkeid. Anu Raua looming põhineb meie rahvakunstil. Eesti talupojakultuurist võrsunud tekstiilikunstikoolkonna rajajana 1970. aastail on ta aastate jooksul loonud sadakond gobeläänpõimevaipa ning mulgi kultuuri ainelisi nöörvaipu ja kompositsioone. Anu Raud on ühtlasi tunnustatud õppejõud, rohkete kirjutiste autor ning rahvakunstipärandi hoidja ja tutvustaja. Eestis tegutseb terve põlvkond esivanemate pärandit austavaid tekstiilikunstnikke ja käsitööoskajaid, kes on saanud temalt juhendust või loomingulist innustust.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Tekstiilikunstnik Anu Raua 70 aasta juubeliks ilmunud albumist leiab lugeja loomingulise tegevuse ülevaate ning üle saja kauni foto tema piltvaipadest ja kodutalust. Raamatusse on põimitud kunstniku mõttekatkeid. Anu Raua looming põhineb meie rahvakunstil. Eesti talupojakultuurist võrsunud tekstiilikunstikoolkonna rajajana 1970. aastail on ta aastate jooksul loonud sadakond gobeläänpõimevaipa ning mulgi kultuuri ainelisi nöörvaipu ja kompositsioone. Anu Raud on ühtlasi tunnustatud õppejõud, rohkete kirjutiste autor ning rahvakunstipärandi hoidja ja tutvustaja. Eestis tegutseb terve põlvkond esivanemate pärandit austavaid tekstiilikunstnikke ja käsitööoskajaid, kes on saanud temalt juhendust või loomingulist innustust.
9.
Tarto, Hille; Keskus, Rahvakultuuri
Rahvakultuuri aastaraamat 2011 Raamat
2012.
@book{Tarto2012,
title = {Rahvakultuuri aastaraamat 2011},
author = {Hille Tarto and Rahvakultuuri Keskus},
editor = {Rahvakultuuri Keskus},
year = {2012},
date = {2012-01-01},
abstract = {Rahvakultuuri Keskuse koostatud aastaraamat annab ülevaate Eestis 2011. aastal toimunud rahvakultuurisündmustest.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Rahvakultuuri Keskuse koostatud aastaraamat annab ülevaate Eestis 2011. aastal toimunud rahvakultuurisündmustest.
10.
Reemann, Vaike
Sõbast seinavaibani Raamat
2011.
@book{Reemann2011,
title = {Sõbast seinavaibani},
author = {Vaike Reemann},
editor = {Eesti Pank},
year = {2011},
date = {2011-01-01},
abstract = {Eesti Rahva Muuseumi kogus on üle 3000 vaiba. Kõige rikkalikumalt on Eesti traditsioonilisi rahvapäraseid vaipu. Raamatus on 47 erineva vaiba suurt ja väikest fotot ning kirjeldus eesti ja inglise keeles.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Eesti Rahva Muuseumi kogus on üle 3000 vaiba. Kõige rikkalikumalt on Eesti traditsioonilisi rahvapäraseid vaipu. Raamatus on 47 erineva vaiba suurt ja väikest fotot ning kirjeldus eesti ja inglise keeles.
11.
Praks, Ele
Hingekirjad. Käsitöö kuldraamat Raamat
2011.
@book{Praks2011,
title = {Hingekirjad. Käsitöö kuldraamat},
author = {Ele Praks},
editor = {AS Ajakirjade Kirjastus },
year = {2011},
date = {2011-01-01},
abstract = {Eesti käsitöö kuldraamatusse on kogutud parimad rahvuslikud käsitööd, mis lasevad esiemade näputöötraditsioonidel täies rikkalikkuses kesta. Kaunid fotod koos autorite kommentaaridega annavad ülevaate Eesti pärimuse hetkeseisust.
Kogumikus on 102 tööd 57 autorilt ning see on jagatud 11 peatükiks. 51 tööd on varustatud põhjalike tegemisõpetustega. Raamatuga on kaasas ka lõikeleht.
},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Eesti käsitöö kuldraamatusse on kogutud parimad rahvuslikud käsitööd, mis lasevad esiemade näputöötraditsioonidel täies rikkalikkuses kesta. Kaunid fotod koos autorite kommentaaridega annavad ülevaate Eesti pärimuse hetkeseisust.
Kogumikus on 102 tööd 57 autorilt ning see on jagatud 11 peatükiks. 51 tööd on varustatud põhjalike tegemisõpetustega. Raamatuga on kaasas ka lõikeleht.
Kogumikus on 102 tööd 57 autorilt ning see on jagatud 11 peatükiks. 51 tööd on varustatud põhjalike tegemisõpetustega. Raamatuga on kaasas ka lõikeleht.
12.
Kask, Tõnis; Kuusk, Joel; Papagoi, Koit; Raid, Maire
Valgamaa pärandkultuurist Raamat
2010.
@book{Kask2010,
title = {Valgamaa pärandkultuurist},
author = {Tõnis Kask and Joel Kuusk and Koit Papagoi and Maire Raid},
editor = {Autorid},
year = {2010},
date = {2010-01-01},
abstract = {Raamatusse on koondatud tähelepanuväärne osa 2009.aastal Valgamaal inventeeritud pärandkultuuri objektidest. Ühise töö tulemusena kanti andmebaasi üle 1600 pärandkultuuri objekti, neist enim on vanu talu- ja metsavahikohti, vesiveskeid, koolihooneid. Käesolevas raamatus on välja toodud osad neist.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Raamatusse on koondatud tähelepanuväärne osa 2009.aastal Valgamaal inventeeritud pärandkultuuri objektidest. Ühise töö tulemusena kanti andmebaasi üle 1600 pärandkultuuri objekti, neist enim on vanu talu- ja metsavahikohti, vesiveskeid, koolihooneid. Käesolevas raamatus on välja toodud osad neist.
13.
Tani, Pille
Tikkimine ja rahvarõivad Raamat
2009.
@book{Tani2009,
title = {Tikkimine ja rahvarõivad},
author = {Pille Tani},
editor = {ILO},
year = {2009},
date = {2009-01-01},
abstract = {Sarjas ,,Hea tunni võti“ ilmunud raamat on lisamaterjal käsitööõpetajale. Raamat koosneb doomino ja memoriini tüüpi mängudest, ristsõnadest ning sõnarägastikest, mis aitavad 4.-9.klassi käsitöötunde huvitavamaks ja mängulisemaks muuta. Töölehed käsitlevad rahvarõivaste osi, koekirju, töövõtteid jms.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Sarjas ,,Hea tunni võti“ ilmunud raamat on lisamaterjal käsitööõpetajale. Raamat koosneb doomino ja memoriini tüüpi mängudest, ristsõnadest ning sõnarägastikest, mis aitavad 4.-9.klassi käsitöötunde huvitavamaks ja mängulisemaks muuta. Töölehed käsitlevad rahvarõivaste osi, koekirju, töövõtteid jms.
14.
Valk, Heiki; Selart, Anti; Lillak, Anti
Setomaa 2. Vanem ajalugu muinasajast kuni 1920. aastani Raamat
2009.
@book{Valk2009,
title = {Setomaa 2. Vanem ajalugu muinasajast kuni 1920. aastani},
author = {Heiki Valk and Anti Selart and Anti Lillak},
editor = {Eesti Rahva Muuseum },
year = {2009},
date = {2009-01-01},
abstract = {Raamat on populaarse iseloomuga teadusväljaanne, mille eesmärgiks on anda lugejale – nii kohalikele Setomaa inimestele kui ka Eestis laiemalt – igakülgne ülevaade sellest omapärasest maanurgast. Peamine käsitletav ala on omaaegne Petseri maakond (Petserimaa), tänapäeval seega siis Setomaa Eesti osa ning Venemaa Pihkva oblasti Petseri rajoon. Raamatu põhitekstid on eesti keeles, iga peatüki kokkuvõtted ka inglise-, vene- ja setokeelsed. },
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Raamat on populaarse iseloomuga teadusväljaanne, mille eesmärgiks on anda lugejale – nii kohalikele Setomaa inimestele kui ka Eestis laiemalt – igakülgne ülevaade sellest omapärasest maanurgast. Peamine käsitletav ala on omaaegne Petseri maakond (Petserimaa), tänapäeval seega siis Setomaa Eesti osa ning Venemaa Pihkva oblasti Petseri rajoon. Raamatu põhitekstid on eesti keeles, iga peatüki kokkuvõtted ka inglise-, vene- ja setokeelsed.
15.
Karm, Svetlana; Nõmmela, Marleen; Koosa, Piret
Auasi: Eesti etnoloogide jälgedes Raamat
2008.
@book{Karm2008,
title = {Auasi: Eesti etnoloogide jälgedes},
author = {Svetlana Karm and Marleen Nõmmela and Piret Koosa},
editor = {Eesti Rahva Muuseum},
year = {2008},
date = {2008-01-01},
abstract = {ERM-i arhiivides on 180-e soome-ugri välitöö materjale. Käesolev kataloog annab ülevaate ERM-i soome-ugri kogumise ja uurimissuunal tehtud ja talletatud esemetest. Kataloogis olev loetelu koosneb 1921 - 2008 ERM-i ja teiste asutuste soome-ugri välitöödest, mille materjale säilitatakse ERM-i arhiivides. Kataloog on eesti, vene ja inglise keeles.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
ERM-i arhiivides on 180-e soome-ugri välitöö materjale. Käesolev kataloog annab ülevaate ERM-i soome-ugri kogumise ja uurimissuunal tehtud ja talletatud esemetest. Kataloogis olev loetelu koosneb 1921 - 2008 ERM-i ja teiste asutuste soome-ugri välitöödest, mille materjale säilitatakse ERM-i arhiivides. Kataloog on eesti, vene ja inglise keeles.
16.
Siib, Liina
Reis maale. Etnograafilised tüübid fotos Raamat
2008.
@book{Siib2008,
title = {Reis maale. Etnograafilised tüübid fotos},
author = {Liina Siib},
editor = {Eesti Kunstimuuseum},
year = {2008},
date = {2008-01-01},
abstract = {Brosüür Kumu Kunstimuuseumi näitusest "Reis maale. Etnograafilised tüübid fotos". Sisaldab etnograafilise kallakuga fotosid Eestist, põhirõhuga Eesti Rahva Muuseumile kuuluvast fotokogust pärit Johannes Pääsukese Setumaa (1911–1915) ja Saaremaa (1913) piltidel. },
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Brosüür Kumu Kunstimuuseumi näitusest "Reis maale. Etnograafilised tüübid fotos". Sisaldab etnograafilise kallakuga fotosid Eestist, põhirõhuga Eesti Rahva Muuseumile kuuluvast fotokogust pärit Johannes Pääsukese Setumaa (1911–1915) ja Saaremaa (1913) piltidel.
17.
Viires, Ants; Vunder, Elle
Eesti rahvakultuur Raamat
2008.
@book{Viires2008,
title = {Eesti rahvakultuur},
author = {Ants Viires and Elle Vunder},
editor = {Eesti Entsüklopeediakirjastus },
year = {2008},
date = {2008-01-01},
abstract = {«Eesti rahvakultuur» on Eesti juhtivate etnoloogide ja rahvaluuleteadlaste kirjutatud koguteos eeskätt 19. ja 20. sajandi muuseumi-, arhiivi- ja teatmematerjali alusel toimunud uurimistöö tulemustest eesti talupojakultuurist. Erinevaid kultuuriilminguid (tööelu, argimiljöö, tavad, tähtpäevakombed, esemeline ning sõna- ja muusikalooming) käsitletakse kindlas ajaloolises, piirkondlikus ja sotsiaalmajanduslikus raamistikus, tuues võimalusel paralleele ka laiema Euroopa kultuurikontekstiga. },
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
«Eesti rahvakultuur» on Eesti juhtivate etnoloogide ja rahvaluuleteadlaste kirjutatud koguteos eeskätt 19. ja 20. sajandi muuseumi-, arhiivi- ja teatmematerjali alusel toimunud uurimistöö tulemustest eesti talupojakultuurist. Erinevaid kultuuriilminguid (tööelu, argimiljöö, tavad, tähtpäevakombed, esemeline ning sõna- ja muusikalooming) käsitletakse kindlas ajaloolises, piirkondlikus ja sotsiaalmajanduslikus raamistikus, tuues võimalusel paralleele ka laiema Euroopa kultuurikontekstiga.
18.
Aun, Mare; Lõiv, Merlin
Setumaa kogumik 4 Raamat
2008.
@book{Aun2008,
title = {Setumaa kogumik 4},
author = {Mare Aun and Merlin Lõiv},
editor = {MTÜ Arheoloogiakeskus and Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut},
year = {2008},
date = {2008-01-01},
abstract = {Uurimusi Setumaa loodusest, ajaloost ja rahvakultuurist.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Uurimusi Setumaa loodusest, ajaloost ja rahvakultuurist.
19.
Tarang, Lembitu; Hellström, Kristiina; Kaljuvee, Rein; Kusmin, Jürgen; Neljandik, Triin; Rand, Maire
Väike pärandkultuuri käsiraamat Raamat
2007.
@book{Tarang2007,
title = {Väike pärandkultuuri käsiraamat},
author = {Lembitu Tarang and Kristiina Hellström and Rein Kaljuvee and Jürgen Kusmin and Triin Neljandik and Maire Rand},
editor = {Eesti Loodusfoto},
year = {2007},
date = {2007-01-01},
abstract = {Käesolev käsiraamat on mõeldud abivahendiks pärandkultuuri objektide äratundmisel. See on esimene samm nende teadlikul säilitamisel ja kaitsel teadmatusest tuleneva hävimise eest. Raamatus on kiiresti ja lihtsalt leitavad pärandkultuurialased algtõed ja -teadmised.
Kultuuripärandi kaitset ei saa reguleerida ainult seadustega. Riikliku kaitse all on vanemad ja silmapaistvamad inimtegevuse märgid. Igapäevaeluga seotud kultuuripärandit suudame säilitada ainult sedavõrd, kui kõrge on maaomaniku või metsas toimetaja teadlikkus, kultuuritundlikkus, intelligentsus. Üha enam räägitakse oma juurte otsimisest ja tunnetamisest, koduarmastusest, omakultuuri säilitamisest ja arendamisest. Kuidas seda siis ikkagi teha, kui me ei tea ja hooli eelmiste põlvkondade elu kõige tavalisematest ja igapäevasematest säilinud kultuurimärkidest? Kuidas anda seda edasi järgmistele põlvkondadele, kui me ei mõtle täna selle säilitamisele? Kas piisab raamatutes kirjeldamisest ja piltide näitamisest? Kas poleks tõhusam, huvitavam ja meeldejäävam, kui saame kõike seda tutvustada looduses?
},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Käesolev käsiraamat on mõeldud abivahendiks pärandkultuuri objektide äratundmisel. See on esimene samm nende teadlikul säilitamisel ja kaitsel teadmatusest tuleneva hävimise eest. Raamatus on kiiresti ja lihtsalt leitavad pärandkultuurialased algtõed ja -teadmised.
Kultuuripärandi kaitset ei saa reguleerida ainult seadustega. Riikliku kaitse all on vanemad ja silmapaistvamad inimtegevuse märgid. Igapäevaeluga seotud kultuuripärandit suudame säilitada ainult sedavõrd, kui kõrge on maaomaniku või metsas toimetaja teadlikkus, kultuuritundlikkus, intelligentsus. Üha enam räägitakse oma juurte otsimisest ja tunnetamisest, koduarmastusest, omakultuuri säilitamisest ja arendamisest. Kuidas seda siis ikkagi teha, kui me ei tea ja hooli eelmiste põlvkondade elu kõige tavalisematest ja igapäevasematest säilinud kultuurimärkidest? Kuidas anda seda edasi järgmistele põlvkondadele, kui me ei mõtle täna selle säilitamisele? Kas piisab raamatutes kirjeldamisest ja piltide näitamisest? Kas poleks tõhusam, huvitavam ja meeldejäävam, kui saame kõike seda tutvustada looduses?
Kultuuripärandi kaitset ei saa reguleerida ainult seadustega. Riikliku kaitse all on vanemad ja silmapaistvamad inimtegevuse märgid. Igapäevaeluga seotud kultuuripärandit suudame säilitada ainult sedavõrd, kui kõrge on maaomaniku või metsas toimetaja teadlikkus, kultuuritundlikkus, intelligentsus. Üha enam räägitakse oma juurte otsimisest ja tunnetamisest, koduarmastusest, omakultuuri säilitamisest ja arendamisest. Kuidas seda siis ikkagi teha, kui me ei tea ja hooli eelmiste põlvkondade elu kõige tavalisematest ja igapäevasematest säilinud kultuurimärkidest? Kuidas anda seda edasi järgmistele põlvkondadele, kui me ei mõtle täna selle säilitamisele? Kas piisab raamatutes kirjeldamisest ja piltide näitamisest? Kas poleks tõhusam, huvitavam ja meeldejäävam, kui saame kõike seda tutvustada looduses?
20.
Rajando, Kristina; Viik, Mari
Lihtne pärimus Raamat
2007.
@book{Rajando2007,
title = {Lihtne pärimus},
author = {Kristina Rajando and Mari Viik},
editor = {AS Ajakirjade Kirjastus },
year = {2007},
date = {2007-01-01},
abstract = {Raamatus tutvustatakse Eesti rahvakultuuri vähetuntud objekte, käsitöövõtteid ja tehnoloogiaid.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Raamatus tutvustatakse Eesti rahvakultuuri vähetuntud objekte, käsitöövõtteid ja tehnoloogiaid.
Meie kõikide raamatute täisnimekiri:
Laaneots, Annela
Minu Setomaa Raamat
2019.
@book{Laaneots2019,
title = {Minu Setomaa},
author = {Annela Laaneots},
editor = {Petrone Print},
year = {2019},
date = {2019-01-01},
abstract = {2014. aasta augustis valib rahvas raamatu autori, Annela Laaneotsa ülembsootskaks ehk seto kuninga Peko asemikuks maale, mis asub 12 000 inimese südames. „Minu Setomaa. Külatüdrukust kuningriigi peaks“ raamat toob läbi Setomaa lähiajaloo olulisematele võtmesündmuste välja ühe setode sootska loo nii ülevatel laineharjadel kui oigamapanevas kaotusevalus. See raamat on lugu sellest, kuidas laveerida mitme armastuse – Setomaa ning seto rahva, oma pere ja väikeste laste ning maailmaparandamise – vahel. },
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
2014. aasta augustis valib rahvas raamatu autori, Annela Laaneotsa ülembsootskaks ehk seto kuninga Peko asemikuks maale, mis asub 12 000 inimese südames. „Minu Setomaa. Külatüdrukust kuningriigi peaks“ raamat toob läbi Setomaa lähiajaloo olulisematele võtmesündmuste välja ühe setode sootska loo nii ülevatel laineharjadel kui oigamapanevas kaotusevalus. See raamat on lugu sellest, kuidas laveerida mitme armastuse – Setomaa ning seto rahva, oma pere ja väikeste laste ning maailmaparandamise – vahel.
Salo, Monika; Külvik, Helen
Kuidas kasutada kohalikku kultuuripärandit turismiteenuseid osutades? Raamat
2019.
@book{Salo2019,
title = {Kuidas kasutada kohalikku kultuuripärandit turismiteenuseid osutades?},
author = {Monika Salo and Helen Külvik},
editor = {Euroopa Regionaalarengu Fond},
year = {2019},
date = {2019-01-01},
abstract = {Raamat "Kuidas kasutada kohalikku kultuuripärandit turismiteenuseid osutades?" on käsiraamat maaturismiga tegelejatele. Projekti "Väikeste etniliste kultuuriruumide areng ja populariseerimine turismisihtkohana "UNESCO-turism"" käigus saadud kogemuste põhjal on siinsesse käsiraamatusse kogutud praktilised soovitused, kuidas kasutada kohalikku etnokultuuripärandit ja UNESCO kultuuripärandi märgist turismisihtkoha arendamisel. },
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Raamat "Kuidas kasutada kohalikku kultuuripärandit turismiteenuseid osutades?" on käsiraamat maaturismiga tegelejatele. Projekti "Väikeste etniliste kultuuriruumide areng ja populariseerimine turismisihtkohana "UNESCO-turism"" käigus saadud kogemuste põhjal on siinsesse käsiraamatusse kogutud praktilised soovitused, kuidas kasutada kohalikku etnokultuuripärandit ja UNESCO kultuuripärandi märgist turismisihtkoha arendamisel.
Kõivupuu, Marju
Meie pühad ja tähtpäevad Raamat
2018.
@book{Kõivupuu2018,
title = {Meie pühad ja tähtpäevad},
author = {Marju Kõivupuu},
editor = {Varrak},
year = {2018},
date = {2018-01-01},
abstract = {Käesolevas raamatus annab autor ülevaate pühadest ning tähtpäevadest, kuidas need on meie kultuuriruumi tulnud, mida neil päevil tehti ning kuidas on tähtpäevad ajas muutunud.
Jaanipäev ja jõul, urbepäev ja munapühad, jürituli, mihklid, mardid, kadrid; sünnipäevad ja hingedepäev, vastlad ja volbriöö tulevad igal aastal jälle – iga kord veidi omanäolisena, kuid kinnitavad ajatu ajalikkust. Autor püüab leida neis pühades üles selle sõnumi, mis kõnetab – hoia inimesi enda ümber, märka ja austa loodust, pea lugu esivanematest.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Käesolevas raamatus annab autor ülevaate pühadest ning tähtpäevadest, kuidas need on meie kultuuriruumi tulnud, mida neil päevil tehti ning kuidas on tähtpäevad ajas muutunud.
Jaanipäev ja jõul, urbepäev ja munapühad, jürituli, mihklid, mardid, kadrid; sünnipäevad ja hingedepäev, vastlad ja volbriöö tulevad igal aastal jälle – iga kord veidi omanäolisena, kuid kinnitavad ajatu ajalikkust. Autor püüab leida neis pühades üles selle sõnumi, mis kõnetab – hoia inimesi enda ümber, märka ja austa loodust, pea lugu esivanematest.
Jaanipäev ja jõul, urbepäev ja munapühad, jürituli, mihklid, mardid, kadrid; sünnipäevad ja hingedepäev, vastlad ja volbriöö tulevad igal aastal jälle – iga kord veidi omanäolisena, kuid kinnitavad ajatu ajalikkust. Autor püüab leida neis pühades üles selle sõnumi, mis kõnetab – hoia inimesi enda ümber, märka ja austa loodust, pea lugu esivanematest.
Lillmaa, Terje
Õnnõotsja / Õnneotsija Raamat
2018.
@book{Lillmaa2018,
title = {Õnnõotsja / Õnneotsija},
author = {Terje Lillmaa},
editor = {EKM Teaduskirjastus and SA Setu Kultuuri Fond},
year = {2018},
date = {2018-01-01},
abstract = {Terje Lillmaa lapsepõlve muinaslood. Raamatus on 27 värvikat seto muinasjuttu tunnustatud jutuvestjalt Terje Lillmaalt. Lillmaa jätkab oma suguvõsa traditsioone ning pajatab lugusid, mida on kuulnud juba lapsena. Heale jutustajale kohaselt haaravad lood lugejat kaasa ka siis, kui süžeekäänakud teevad peadpööritavaid uperpalle.
Valik Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi talletatud lugudest on kõik esitatud nii seto keeles kui tõlkena eesti kirjakeelde.
Muinasjuttude salapärane poeetika ja peen huumor teevad tekstid kaasakiskuvaks nii laste kui täiskasvanute jaoks. Tekste ilmestavad Epp Margna põnevad illustratsioonid.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Terje Lillmaa lapsepõlve muinaslood. Raamatus on 27 värvikat seto muinasjuttu tunnustatud jutuvestjalt Terje Lillmaalt. Lillmaa jätkab oma suguvõsa traditsioone ning pajatab lugusid, mida on kuulnud juba lapsena. Heale jutustajale kohaselt haaravad lood lugejat kaasa ka siis, kui süžeekäänakud teevad peadpööritavaid uperpalle.
Valik Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi talletatud lugudest on kõik esitatud nii seto keeles kui tõlkena eesti kirjakeelde.
Muinasjuttude salapärane poeetika ja peen huumor teevad tekstid kaasakiskuvaks nii laste kui täiskasvanute jaoks. Tekste ilmestavad Epp Margna põnevad illustratsioonid.
Valik Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi talletatud lugudest on kõik esitatud nii seto keeles kui tõlkena eesti kirjakeelde.
Muinasjuttude salapärane poeetika ja peen huumor teevad tekstid kaasakiskuvaks nii laste kui täiskasvanute jaoks. Tekste ilmestavad Epp Margna põnevad illustratsioonid.
Sirica, Inese; Jansone, Aija; Rubena, Linda
Tautas lietišķās mākslas izstāde "Radītprieks" Raamat
2018.
@book{Sirica2018,
title = {Tautas lietišķās mākslas izstāde "Radītprieks"},
author = {Inese Sirica and Aija Jansone and Linda Rubena},
editor = {Läti Riiklik Kultuurikeskus},
year = {2018},
date = {2018-01-01},
abstract = {Raamat on kataloog ja kokkuvõte 2018. aastal toimunud Läti rahvakunsti näitusest, millele on lisatud lätlase rahvakultuuri areng 19. sajandist kuni tänapäevani. },
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Raamat on kataloog ja kokkuvõte 2018. aastal toimunud Läti rahvakunsti näitusest, millele on lisatud lätlase rahvakultuuri areng 19. sajandist kuni tänapäevani.
Peterson, Aleksei
Vepslased DVD Raamat
2015.
@book{Peterson2015,
title = {Vepslased DVD},
author = {Aleksei Peterson},
editor = {Eesti Rahva Muuseum},
year = {2015},
date = {2015-01-01},
abstract = {Esimese filmi näol on tegemist ühepuupaadi valmistamisprotsessi võrdleva käsitlusega, kus kõrvutatakse vepsa ja eesti meistrite töövõtteid. Filmivõtted toimusid 1967. aastal Leningradi oblasti Boksitogorski rajooni Sodjärve (Sidorovo) külas ning 1969. aastal Kõpu lähistel Viljandimaal, neid juhendasid Vepsamaal Aleksei Peterson ning Eestis Arved Luts.
Aastatel 1965–1980 Vologda oblasti Babajevo rajooni Pondala ja Kuja külas ning Leningradi oblasti Boksitogorski rajooni Sodjärve (Sidorovo) ja Maigjärve (Bobrozero) külas filmitud materjalidel põhinev „Vepslased 20. sajandi algul“ on etnograafiline ülevaade, milles on põimunud teaduslik rekonstruktsioon (töövõtted) ja spontaansed olukorrad (külavaated, ehitised, pühad). Aleksei Petersoni juhtimisel valminud film võtab kokku selle, mida arvati teadvat vepsa külast 20. sajandi alguses.
DVD-ga kaasneb buklett, mis sisaldab andmeid filmide ja filmitegijate kohta ning ülevaateid filmide sünniloost, filmivõtete ajastust ja vepsa kultuurist üldisemalt. Saatesõna autorid on ERMi teadur Indrek Jääts ja Venemaa Teaduste Akadeemia Karjala Teaduskeskuse Keele, kirjanduse ja ajaloo instituudi teadlane, vepslaste kultuuriühingu asutaja ja selle eestvedaja Zinaida Strogalštšikova.
Sarja kolmas number on vepsateemaline ning sisaldab filme „Ühest puutüvest öõnestatud vene tegemine“ (1980, 30´) ja „Vepslased 20. sajandi algul“ (1981, 58´). Esimene film on vene, teine eesti keeles ja neile on lisatud tiitrid vepsa, inglise ning vastavalt eesti ja vene keeles.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Esimese filmi näol on tegemist ühepuupaadi valmistamisprotsessi võrdleva käsitlusega, kus kõrvutatakse vepsa ja eesti meistrite töövõtteid. Filmivõtted toimusid 1967. aastal Leningradi oblasti Boksitogorski rajooni Sodjärve (Sidorovo) külas ning 1969. aastal Kõpu lähistel Viljandimaal, neid juhendasid Vepsamaal Aleksei Peterson ning Eestis Arved Luts.
Aastatel 1965–1980 Vologda oblasti Babajevo rajooni Pondala ja Kuja külas ning Leningradi oblasti Boksitogorski rajooni Sodjärve (Sidorovo) ja Maigjärve (Bobrozero) külas filmitud materjalidel põhinev „Vepslased 20. sajandi algul“ on etnograafiline ülevaade, milles on põimunud teaduslik rekonstruktsioon (töövõtted) ja spontaansed olukorrad (külavaated, ehitised, pühad). Aleksei Petersoni juhtimisel valminud film võtab kokku selle, mida arvati teadvat vepsa külast 20. sajandi alguses.
DVD-ga kaasneb buklett, mis sisaldab andmeid filmide ja filmitegijate kohta ning ülevaateid filmide sünniloost, filmivõtete ajastust ja vepsa kultuurist üldisemalt. Saatesõna autorid on ERMi teadur Indrek Jääts ja Venemaa Teaduste Akadeemia Karjala Teaduskeskuse Keele, kirjanduse ja ajaloo instituudi teadlane, vepslaste kultuuriühingu asutaja ja selle eestvedaja Zinaida Strogalštšikova.
Sarja kolmas number on vepsateemaline ning sisaldab filme „Ühest puutüvest öõnestatud vene tegemine“ (1980, 30´) ja „Vepslased 20. sajandi algul“ (1981, 58´). Esimene film on vene, teine eesti keeles ja neile on lisatud tiitrid vepsa, inglise ning vastavalt eesti ja vene keeles.
Aastatel 1965–1980 Vologda oblasti Babajevo rajooni Pondala ja Kuja külas ning Leningradi oblasti Boksitogorski rajooni Sodjärve (Sidorovo) ja Maigjärve (Bobrozero) külas filmitud materjalidel põhinev „Vepslased 20. sajandi algul“ on etnograafiline ülevaade, milles on põimunud teaduslik rekonstruktsioon (töövõtted) ja spontaansed olukorrad (külavaated, ehitised, pühad). Aleksei Petersoni juhtimisel valminud film võtab kokku selle, mida arvati teadvat vepsa külast 20. sajandi alguses.
DVD-ga kaasneb buklett, mis sisaldab andmeid filmide ja filmitegijate kohta ning ülevaateid filmide sünniloost, filmivõtete ajastust ja vepsa kultuurist üldisemalt. Saatesõna autorid on ERMi teadur Indrek Jääts ja Venemaa Teaduste Akadeemia Karjala Teaduskeskuse Keele, kirjanduse ja ajaloo instituudi teadlane, vepslaste kultuuriühingu asutaja ja selle eestvedaja Zinaida Strogalštšikova.
Sarja kolmas number on vepsateemaline ning sisaldab filme „Ühest puutüvest öõnestatud vene tegemine“ (1980, 30´) ja „Vepslased 20. sajandi algul“ (1981, 58´). Esimene film on vene, teine eesti keeles ja neile on lisatud tiitrid vepsa, inglise ning vastavalt eesti ja vene keeles.
Tomberg, Riina
Loo. Koo. Rõõmusta Raamat
2014.
@book{Tomberg2014,
title = {Loo. Koo. Rõõmusta},
author = {Riina Tomberg},
editor = {Varrak},
year = {2014},
date = {2014-01-01},
abstract = {TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili eriala üliõpilaste III kursuse erialapraktika tööde kogum. Traditsiooniliste tekstiilide valmistamise ja kaunistamise võtetega on loodud omanäolised esemed: jakid, kampsunid, kleidid. Raamatus on rahvusliku käsitööpärandiga tutvunud ja isiklike kogemusi lisanud 22 üliõpilasest käsitöömeistrit. Lisatud on pildid, loetletud on materjalid ja töövahendid ning kirjeldatud on töövõtteid.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili eriala üliõpilaste III kursuse erialapraktika tööde kogum. Traditsiooniliste tekstiilide valmistamise ja kaunistamise võtetega on loodud omanäolised esemed: jakid, kampsunid, kleidid. Raamatus on rahvusliku käsitööpärandiga tutvunud ja isiklike kogemusi lisanud 22 üliõpilasest käsitöömeistrit. Lisatud on pildid, loetletud on materjalid ja töövahendid ning kirjeldatud on töövõtteid.
Reinholm, Vilma
Anu Raud Raamat
2013.
@book{Reinholm2013,
title = {Anu Raud},
author = {Vilma Reinholm},
editor = {Valgus},
year = {2013},
date = {2013-01-01},
abstract = {Tekstiilikunstnik Anu Raua 70 aasta juubeliks ilmunud albumist leiab lugeja loomingulise tegevuse ülevaate ning üle saja kauni foto tema piltvaipadest ja kodutalust. Raamatusse on põimitud kunstniku mõttekatkeid. Anu Raua looming põhineb meie rahvakunstil. Eesti talupojakultuurist võrsunud tekstiilikunstikoolkonna rajajana 1970. aastail on ta aastate jooksul loonud sadakond gobeläänpõimevaipa ning mulgi kultuuri ainelisi nöörvaipu ja kompositsioone. Anu Raud on ühtlasi tunnustatud õppejõud, rohkete kirjutiste autor ning rahvakunstipärandi hoidja ja tutvustaja. Eestis tegutseb terve põlvkond esivanemate pärandit austavaid tekstiilikunstnikke ja käsitööoskajaid, kes on saanud temalt juhendust või loomingulist innustust.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Tekstiilikunstnik Anu Raua 70 aasta juubeliks ilmunud albumist leiab lugeja loomingulise tegevuse ülevaate ning üle saja kauni foto tema piltvaipadest ja kodutalust. Raamatusse on põimitud kunstniku mõttekatkeid. Anu Raua looming põhineb meie rahvakunstil. Eesti talupojakultuurist võrsunud tekstiilikunstikoolkonna rajajana 1970. aastail on ta aastate jooksul loonud sadakond gobeläänpõimevaipa ning mulgi kultuuri ainelisi nöörvaipu ja kompositsioone. Anu Raud on ühtlasi tunnustatud õppejõud, rohkete kirjutiste autor ning rahvakunstipärandi hoidja ja tutvustaja. Eestis tegutseb terve põlvkond esivanemate pärandit austavaid tekstiilikunstnikke ja käsitööoskajaid, kes on saanud temalt juhendust või loomingulist innustust.
Tarto, Hille; Keskus, Rahvakultuuri
Rahvakultuuri aastaraamat 2011 Raamat
2012.
@book{Tarto2012,
title = {Rahvakultuuri aastaraamat 2011},
author = {Hille Tarto and Rahvakultuuri Keskus},
editor = {Rahvakultuuri Keskus},
year = {2012},
date = {2012-01-01},
abstract = {Rahvakultuuri Keskuse koostatud aastaraamat annab ülevaate Eestis 2011. aastal toimunud rahvakultuurisündmustest.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Rahvakultuuri Keskuse koostatud aastaraamat annab ülevaate Eestis 2011. aastal toimunud rahvakultuurisündmustest.
Reemann, Vaike
Sõbast seinavaibani Raamat
2011.
@book{Reemann2011,
title = {Sõbast seinavaibani},
author = {Vaike Reemann},
editor = {Eesti Pank},
year = {2011},
date = {2011-01-01},
abstract = {Eesti Rahva Muuseumi kogus on üle 3000 vaiba. Kõige rikkalikumalt on Eesti traditsioonilisi rahvapäraseid vaipu. Raamatus on 47 erineva vaiba suurt ja väikest fotot ning kirjeldus eesti ja inglise keeles.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Eesti Rahva Muuseumi kogus on üle 3000 vaiba. Kõige rikkalikumalt on Eesti traditsioonilisi rahvapäraseid vaipu. Raamatus on 47 erineva vaiba suurt ja väikest fotot ning kirjeldus eesti ja inglise keeles.
Praks, Ele
Hingekirjad. Käsitöö kuldraamat Raamat
2011.
@book{Praks2011,
title = {Hingekirjad. Käsitöö kuldraamat},
author = {Ele Praks},
editor = {AS Ajakirjade Kirjastus },
year = {2011},
date = {2011-01-01},
abstract = {Eesti käsitöö kuldraamatusse on kogutud parimad rahvuslikud käsitööd, mis lasevad esiemade näputöötraditsioonidel täies rikkalikkuses kesta. Kaunid fotod koos autorite kommentaaridega annavad ülevaate Eesti pärimuse hetkeseisust.
Kogumikus on 102 tööd 57 autorilt ning see on jagatud 11 peatükiks. 51 tööd on varustatud põhjalike tegemisõpetustega. Raamatuga on kaasas ka lõikeleht.
},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Eesti käsitöö kuldraamatusse on kogutud parimad rahvuslikud käsitööd, mis lasevad esiemade näputöötraditsioonidel täies rikkalikkuses kesta. Kaunid fotod koos autorite kommentaaridega annavad ülevaate Eesti pärimuse hetkeseisust.
Kogumikus on 102 tööd 57 autorilt ning see on jagatud 11 peatükiks. 51 tööd on varustatud põhjalike tegemisõpetustega. Raamatuga on kaasas ka lõikeleht.
Kogumikus on 102 tööd 57 autorilt ning see on jagatud 11 peatükiks. 51 tööd on varustatud põhjalike tegemisõpetustega. Raamatuga on kaasas ka lõikeleht.
Kask, Tõnis; Kuusk, Joel; Papagoi, Koit; Raid, Maire
Valgamaa pärandkultuurist Raamat
2010.
@book{Kask2010,
title = {Valgamaa pärandkultuurist},
author = {Tõnis Kask and Joel Kuusk and Koit Papagoi and Maire Raid},
editor = {Autorid},
year = {2010},
date = {2010-01-01},
abstract = {Raamatusse on koondatud tähelepanuväärne osa 2009.aastal Valgamaal inventeeritud pärandkultuuri objektidest. Ühise töö tulemusena kanti andmebaasi üle 1600 pärandkultuuri objekti, neist enim on vanu talu- ja metsavahikohti, vesiveskeid, koolihooneid. Käesolevas raamatus on välja toodud osad neist.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Raamatusse on koondatud tähelepanuväärne osa 2009.aastal Valgamaal inventeeritud pärandkultuuri objektidest. Ühise töö tulemusena kanti andmebaasi üle 1600 pärandkultuuri objekti, neist enim on vanu talu- ja metsavahikohti, vesiveskeid, koolihooneid. Käesolevas raamatus on välja toodud osad neist.
Tani, Pille
Tikkimine ja rahvarõivad Raamat
2009.
@book{Tani2009,
title = {Tikkimine ja rahvarõivad},
author = {Pille Tani},
editor = {ILO},
year = {2009},
date = {2009-01-01},
abstract = {Sarjas ,,Hea tunni võti“ ilmunud raamat on lisamaterjal käsitööõpetajale. Raamat koosneb doomino ja memoriini tüüpi mängudest, ristsõnadest ning sõnarägastikest, mis aitavad 4.-9.klassi käsitöötunde huvitavamaks ja mängulisemaks muuta. Töölehed käsitlevad rahvarõivaste osi, koekirju, töövõtteid jms.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Sarjas ,,Hea tunni võti“ ilmunud raamat on lisamaterjal käsitööõpetajale. Raamat koosneb doomino ja memoriini tüüpi mängudest, ristsõnadest ning sõnarägastikest, mis aitavad 4.-9.klassi käsitöötunde huvitavamaks ja mängulisemaks muuta. Töölehed käsitlevad rahvarõivaste osi, koekirju, töövõtteid jms.
Valk, Heiki; Selart, Anti; Lillak, Anti
Setomaa 2. Vanem ajalugu muinasajast kuni 1920. aastani Raamat
2009.
@book{Valk2009,
title = {Setomaa 2. Vanem ajalugu muinasajast kuni 1920. aastani},
author = {Heiki Valk and Anti Selart and Anti Lillak},
editor = {Eesti Rahva Muuseum },
year = {2009},
date = {2009-01-01},
abstract = {Raamat on populaarse iseloomuga teadusväljaanne, mille eesmärgiks on anda lugejale – nii kohalikele Setomaa inimestele kui ka Eestis laiemalt – igakülgne ülevaade sellest omapärasest maanurgast. Peamine käsitletav ala on omaaegne Petseri maakond (Petserimaa), tänapäeval seega siis Setomaa Eesti osa ning Venemaa Pihkva oblasti Petseri rajoon. Raamatu põhitekstid on eesti keeles, iga peatüki kokkuvõtted ka inglise-, vene- ja setokeelsed. },
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Raamat on populaarse iseloomuga teadusväljaanne, mille eesmärgiks on anda lugejale – nii kohalikele Setomaa inimestele kui ka Eestis laiemalt – igakülgne ülevaade sellest omapärasest maanurgast. Peamine käsitletav ala on omaaegne Petseri maakond (Petserimaa), tänapäeval seega siis Setomaa Eesti osa ning Venemaa Pihkva oblasti Petseri rajoon. Raamatu põhitekstid on eesti keeles, iga peatüki kokkuvõtted ka inglise-, vene- ja setokeelsed.
Karm, Svetlana; Nõmmela, Marleen; Koosa, Piret
Auasi: Eesti etnoloogide jälgedes Raamat
2008.
@book{Karm2008,
title = {Auasi: Eesti etnoloogide jälgedes},
author = {Svetlana Karm and Marleen Nõmmela and Piret Koosa},
editor = {Eesti Rahva Muuseum},
year = {2008},
date = {2008-01-01},
abstract = {ERM-i arhiivides on 180-e soome-ugri välitöö materjale. Käesolev kataloog annab ülevaate ERM-i soome-ugri kogumise ja uurimissuunal tehtud ja talletatud esemetest. Kataloogis olev loetelu koosneb 1921 - 2008 ERM-i ja teiste asutuste soome-ugri välitöödest, mille materjale säilitatakse ERM-i arhiivides. Kataloog on eesti, vene ja inglise keeles.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
ERM-i arhiivides on 180-e soome-ugri välitöö materjale. Käesolev kataloog annab ülevaate ERM-i soome-ugri kogumise ja uurimissuunal tehtud ja talletatud esemetest. Kataloogis olev loetelu koosneb 1921 - 2008 ERM-i ja teiste asutuste soome-ugri välitöödest, mille materjale säilitatakse ERM-i arhiivides. Kataloog on eesti, vene ja inglise keeles.
Siib, Liina
Reis maale. Etnograafilised tüübid fotos Raamat
2008.
@book{Siib2008,
title = {Reis maale. Etnograafilised tüübid fotos},
author = {Liina Siib},
editor = {Eesti Kunstimuuseum},
year = {2008},
date = {2008-01-01},
abstract = {Brosüür Kumu Kunstimuuseumi näitusest "Reis maale. Etnograafilised tüübid fotos". Sisaldab etnograafilise kallakuga fotosid Eestist, põhirõhuga Eesti Rahva Muuseumile kuuluvast fotokogust pärit Johannes Pääsukese Setumaa (1911–1915) ja Saaremaa (1913) piltidel. },
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Brosüür Kumu Kunstimuuseumi näitusest "Reis maale. Etnograafilised tüübid fotos". Sisaldab etnograafilise kallakuga fotosid Eestist, põhirõhuga Eesti Rahva Muuseumile kuuluvast fotokogust pärit Johannes Pääsukese Setumaa (1911–1915) ja Saaremaa (1913) piltidel.
Viires, Ants; Vunder, Elle
Eesti rahvakultuur Raamat
2008.
@book{Viires2008,
title = {Eesti rahvakultuur},
author = {Ants Viires and Elle Vunder},
editor = {Eesti Entsüklopeediakirjastus },
year = {2008},
date = {2008-01-01},
abstract = {«Eesti rahvakultuur» on Eesti juhtivate etnoloogide ja rahvaluuleteadlaste kirjutatud koguteos eeskätt 19. ja 20. sajandi muuseumi-, arhiivi- ja teatmematerjali alusel toimunud uurimistöö tulemustest eesti talupojakultuurist. Erinevaid kultuuriilminguid (tööelu, argimiljöö, tavad, tähtpäevakombed, esemeline ning sõna- ja muusikalooming) käsitletakse kindlas ajaloolises, piirkondlikus ja sotsiaalmajanduslikus raamistikus, tuues võimalusel paralleele ka laiema Euroopa kultuurikontekstiga. },
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
«Eesti rahvakultuur» on Eesti juhtivate etnoloogide ja rahvaluuleteadlaste kirjutatud koguteos eeskätt 19. ja 20. sajandi muuseumi-, arhiivi- ja teatmematerjali alusel toimunud uurimistöö tulemustest eesti talupojakultuurist. Erinevaid kultuuriilminguid (tööelu, argimiljöö, tavad, tähtpäevakombed, esemeline ning sõna- ja muusikalooming) käsitletakse kindlas ajaloolises, piirkondlikus ja sotsiaalmajanduslikus raamistikus, tuues võimalusel paralleele ka laiema Euroopa kultuurikontekstiga.
Aun, Mare; Lõiv, Merlin
Setumaa kogumik 4 Raamat
2008.
@book{Aun2008,
title = {Setumaa kogumik 4},
author = {Mare Aun and Merlin Lõiv},
editor = {MTÜ Arheoloogiakeskus and Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut},
year = {2008},
date = {2008-01-01},
abstract = {Uurimusi Setumaa loodusest, ajaloost ja rahvakultuurist.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Uurimusi Setumaa loodusest, ajaloost ja rahvakultuurist.
Tarang, Lembitu; Hellström, Kristiina; Kaljuvee, Rein; Kusmin, Jürgen; Neljandik, Triin; Rand, Maire
Väike pärandkultuuri käsiraamat Raamat
2007.
@book{Tarang2007,
title = {Väike pärandkultuuri käsiraamat},
author = {Lembitu Tarang and Kristiina Hellström and Rein Kaljuvee and Jürgen Kusmin and Triin Neljandik and Maire Rand},
editor = {Eesti Loodusfoto},
year = {2007},
date = {2007-01-01},
abstract = {Käesolev käsiraamat on mõeldud abivahendiks pärandkultuuri objektide äratundmisel. See on esimene samm nende teadlikul säilitamisel ja kaitsel teadmatusest tuleneva hävimise eest. Raamatus on kiiresti ja lihtsalt leitavad pärandkultuurialased algtõed ja -teadmised.
Kultuuripärandi kaitset ei saa reguleerida ainult seadustega. Riikliku kaitse all on vanemad ja silmapaistvamad inimtegevuse märgid. Igapäevaeluga seotud kultuuripärandit suudame säilitada ainult sedavõrd, kui kõrge on maaomaniku või metsas toimetaja teadlikkus, kultuuritundlikkus, intelligentsus. Üha enam räägitakse oma juurte otsimisest ja tunnetamisest, koduarmastusest, omakultuuri säilitamisest ja arendamisest. Kuidas seda siis ikkagi teha, kui me ei tea ja hooli eelmiste põlvkondade elu kõige tavalisematest ja igapäevasematest säilinud kultuurimärkidest? Kuidas anda seda edasi järgmistele põlvkondadele, kui me ei mõtle täna selle säilitamisele? Kas piisab raamatutes kirjeldamisest ja piltide näitamisest? Kas poleks tõhusam, huvitavam ja meeldejäävam, kui saame kõike seda tutvustada looduses?
},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Käesolev käsiraamat on mõeldud abivahendiks pärandkultuuri objektide äratundmisel. See on esimene samm nende teadlikul säilitamisel ja kaitsel teadmatusest tuleneva hävimise eest. Raamatus on kiiresti ja lihtsalt leitavad pärandkultuurialased algtõed ja -teadmised.
Kultuuripärandi kaitset ei saa reguleerida ainult seadustega. Riikliku kaitse all on vanemad ja silmapaistvamad inimtegevuse märgid. Igapäevaeluga seotud kultuuripärandit suudame säilitada ainult sedavõrd, kui kõrge on maaomaniku või metsas toimetaja teadlikkus, kultuuritundlikkus, intelligentsus. Üha enam räägitakse oma juurte otsimisest ja tunnetamisest, koduarmastusest, omakultuuri säilitamisest ja arendamisest. Kuidas seda siis ikkagi teha, kui me ei tea ja hooli eelmiste põlvkondade elu kõige tavalisematest ja igapäevasematest säilinud kultuurimärkidest? Kuidas anda seda edasi järgmistele põlvkondadele, kui me ei mõtle täna selle säilitamisele? Kas piisab raamatutes kirjeldamisest ja piltide näitamisest? Kas poleks tõhusam, huvitavam ja meeldejäävam, kui saame kõike seda tutvustada looduses?
Kultuuripärandi kaitset ei saa reguleerida ainult seadustega. Riikliku kaitse all on vanemad ja silmapaistvamad inimtegevuse märgid. Igapäevaeluga seotud kultuuripärandit suudame säilitada ainult sedavõrd, kui kõrge on maaomaniku või metsas toimetaja teadlikkus, kultuuritundlikkus, intelligentsus. Üha enam räägitakse oma juurte otsimisest ja tunnetamisest, koduarmastusest, omakultuuri säilitamisest ja arendamisest. Kuidas seda siis ikkagi teha, kui me ei tea ja hooli eelmiste põlvkondade elu kõige tavalisematest ja igapäevasematest säilinud kultuurimärkidest? Kuidas anda seda edasi järgmistele põlvkondadele, kui me ei mõtle täna selle säilitamisele? Kas piisab raamatutes kirjeldamisest ja piltide näitamisest? Kas poleks tõhusam, huvitavam ja meeldejäävam, kui saame kõike seda tutvustada looduses?
Rajando, Kristina; Viik, Mari
Lihtne pärimus Raamat
2007.
@book{Rajando2007,
title = {Lihtne pärimus},
author = {Kristina Rajando and Mari Viik},
editor = {AS Ajakirjade Kirjastus },
year = {2007},
date = {2007-01-01},
abstract = {Raamatus tutvustatakse Eesti rahvakultuuri vähetuntud objekte, käsitöövõtteid ja tehnoloogiaid.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Raamatus tutvustatakse Eesti rahvakultuuri vähetuntud objekte, käsitöövõtteid ja tehnoloogiaid.
Karjahärm, Toomas
Vana Petseri ehitised ja inimesed Raamat
2006.
@book{Karjahärm2006,
title = {Vana Petseri ehitised ja inimesed},
author = {Toomas Karjahärm},
editor = {Kirjastus Argo},
year = {2006},
date = {2006-01-01},
abstract = {Sajandeid oli Petseri Setumaa majanduslik, kultuuriline ja usuline keskus. 1473. aastal asutati vene õigeusu mungaklooster, millest Liivi sõja ajal sai võimas piirikindlus.
Eesti Vabariigis oli linn Petseri maakonna administratiivseks keskuseks. 1920.–1930. aastail tekkis.vene küla meenutava vanalinna kõrvale uus linnaosa esinduslike kaasaegsete hoonete ja tänavatega. 1934. aastal oli linnaelanikkonnas eestlasi üle poole. 1944. aastal liideti Petseri Vene NFSV Pihkva oblastiga.
Petseri peamine huviväärsus on klooster rohkete sakraalehitistega, nagu liivakivisse süvendatud Uspenski peakirik (1473) ja selle peale ehitatud Pokrovski kirik, suur kellatorn, Blagoveštšenski kirik, Püha Nikolai kirik Püha väravaga, kust algab nn Veretee, Püha Laatsaruse kirik, Püha Mihhaili kirik, Sretenski kirik, varakamber raamatukoguga, munkade elumaja, söögisaal, kabel, Püha kaev, Püha mägi, kus kasvab Püha tamm, samuti kivist ringmüür üheksa torniga. Albumis on esinduslik ja süstemaatiline valik fotosid Petseri ja setude (kultuuri)ajaloost kuni 1940. aastani.
},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Sajandeid oli Petseri Setumaa majanduslik, kultuuriline ja usuline keskus. 1473. aastal asutati vene õigeusu mungaklooster, millest Liivi sõja ajal sai võimas piirikindlus.
Eesti Vabariigis oli linn Petseri maakonna administratiivseks keskuseks. 1920.–1930. aastail tekkis.vene küla meenutava vanalinna kõrvale uus linnaosa esinduslike kaasaegsete hoonete ja tänavatega. 1934. aastal oli linnaelanikkonnas eestlasi üle poole. 1944. aastal liideti Petseri Vene NFSV Pihkva oblastiga.
Petseri peamine huviväärsus on klooster rohkete sakraalehitistega, nagu liivakivisse süvendatud Uspenski peakirik (1473) ja selle peale ehitatud Pokrovski kirik, suur kellatorn, Blagoveštšenski kirik, Püha Nikolai kirik Püha väravaga, kust algab nn Veretee, Püha Laatsaruse kirik, Püha Mihhaili kirik, Sretenski kirik, varakamber raamatukoguga, munkade elumaja, söögisaal, kabel, Püha kaev, Püha mägi, kus kasvab Püha tamm, samuti kivist ringmüür üheksa torniga. Albumis on esinduslik ja süstemaatiline valik fotosid Petseri ja setude (kultuuri)ajaloost kuni 1940. aastani.
Eesti Vabariigis oli linn Petseri maakonna administratiivseks keskuseks. 1920.–1930. aastail tekkis.vene küla meenutava vanalinna kõrvale uus linnaosa esinduslike kaasaegsete hoonete ja tänavatega. 1934. aastal oli linnaelanikkonnas eestlasi üle poole. 1944. aastal liideti Petseri Vene NFSV Pihkva oblastiga.
Petseri peamine huviväärsus on klooster rohkete sakraalehitistega, nagu liivakivisse süvendatud Uspenski peakirik (1473) ja selle peale ehitatud Pokrovski kirik, suur kellatorn, Blagoveštšenski kirik, Püha Nikolai kirik Püha väravaga, kust algab nn Veretee, Püha Laatsaruse kirik, Püha Mihhaili kirik, Sretenski kirik, varakamber raamatukoguga, munkade elumaja, söögisaal, kabel, Püha kaev, Püha mägi, kus kasvab Püha tamm, samuti kivist ringmüür üheksa torniga. Albumis on esinduslik ja süstemaatiline valik fotosid Petseri ja setude (kultuuri)ajaloost kuni 1940. aastani.
Aun, Mare; Jürgenson, Aivar
Setumaa kogumik 2 Raamat
2004.
@book{Aun2004,
title = {Setumaa kogumik 2},
author = {Mare Aun and Aivar Jürgenson},
editor = {Ajaloo Instituut and MTÜ Arheoloogiakeskus},
year = {2004},
date = {2004-01-01},
abstract = {Uurimusi Setumaa arheoloogiast, geograafiast, rahvakultuurist ja ajaloost. },
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Uurimusi Setumaa arheoloogiast, geograafiast, rahvakultuurist ja ajaloost.
Plaat, Jaanus
Saaremaa kirikud, usuliikumised ja prohvetid 18.-20.sajandil Raamat
2003.
@book{Plaat2003,
title = {Saaremaa kirikud, usuliikumised ja prohvetid 18.-20.sajandil },
author = {Jaanus Plaat},
editor = {Eesti Rahva Muuseum },
year = {2003},
date = {2003-01-01},
abstract = {Raamat kirjeldab usuliikumisi Saaremaal erinevatel perioodidel:
Usuliikumised ja kirikud Saaremaal vene võimu ajal (1710-1918), Luterlik kirik Saaremaal, Vennastekogudused 1750.-1760. aastatel, Vennasteliikumine 1764-1817, Usuliikumised ja uued vabakogudused Saaremaal 19. sajandi lõpul - 20. sajandi algul, Baptismi levik Saaremaal, Adventism Saaremaal, Saaremaa usuühendused 1918-2000.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Raamat kirjeldab usuliikumisi Saaremaal erinevatel perioodidel:
Usuliikumised ja kirikud Saaremaal vene võimu ajal (1710-1918), Luterlik kirik Saaremaal, Vennastekogudused 1750.-1760. aastatel, Vennasteliikumine 1764-1817, Usuliikumised ja uued vabakogudused Saaremaal 19. sajandi lõpul - 20. sajandi algul, Baptismi levik Saaremaal, Adventism Saaremaal, Saaremaa usuühendused 1918-2000.
Usuliikumised ja kirikud Saaremaal vene võimu ajal (1710-1918), Luterlik kirik Saaremaal, Vennastekogudused 1750.-1760. aastatel, Vennasteliikumine 1764-1817, Usuliikumised ja uued vabakogudused Saaremaal 19. sajandi lõpul - 20. sajandi algul, Baptismi levik Saaremaal, Adventism Saaremaal, Saaremaa usuühendused 1918-2000.
Riitsaar, Rutt; Hõrn, Aare; Laan, Inge; Laar, Maivi
Kultuuripärand Setomaa 2002 Raamat
2002.
@book{Riitsaar2002,
title = {Kultuuripärand Setomaa 2002},
author = {Rutt Riitsaar and Aare Hõrn and Inge Laan and Maivi Laar},
year = {2002},
date = {2002-01-01},
abstract = {Eesti, inglise ja vene keelne trükis tutvustab ajaloolise, etnilise piirkonna Setomaa pärandit. Raamatus on kirjeldatud seto ala kujunemist ja omakultuuri. Välja on toodud 21 Setomaa erinevat objekti Võõpsust Irboskani.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Eesti, inglise ja vene keelne trükis tutvustab ajaloolise, etnilise piirkonna Setomaa pärandit. Raamatus on kirjeldatud seto ala kujunemist ja omakultuuri. Välja on toodud 21 Setomaa erinevat objekti Võõpsust Irboskani.
Reinvelt, Riina
Ingeri elud ja lood Raamat
2002.
@book{Reinvelt2002,
title = {Ingeri elud ja lood},
author = {Riina Reinvelt},
editor = {Tartu Ülikool},
year = {2002},
date = {2002-01-01},
abstract = {Raamatus on juttu peamiselt Lääne- ja Kesk-Ingerist (vähesel määral ka Põhja-Ingerist) pärit põgenikest, kes asusid Eestisse pärast Teist maailmasõda.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Raamatus on juttu peamiselt Lääne- ja Kesk-Ingerist (vähesel määral ka Põhja-Ingerist) pärit põgenikest, kes asusid Eestisse pärast Teist maailmasõda.
Reinholm, Vilma
Anu Raud Raamat
2002.
@book{Reinholm2002,
title = {Anu Raud},
author = {Vilma Reinholm },
editor = {Eesti Entsüklopeediakirjastus},
year = {2002},
date = {2002-01-01},
abstract = {Anu Raud ei ole mitte ainult professionaalne tekstiilikunstnik ja tunnustatud pedagoog, vaid ka kirjanik, publitsist, etnograaf, rahvakunsti väsimatu tutvustaja, eesti rahva ja tema tuleviku pärast muretsev, Heimtali muuseumi ja oma Kääriku käsitöötalu armastav ja nende eest hoolitsev perenaine. Siin jutustatakse Anu Raua hingestatud vaipadest, tema õpilastest, Heimtalist, näitustest, autasudest ning tuuakse ära katkeid tema kirjatöödest. Raamat on eesti ja inglise keeles. },
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Anu Raud ei ole mitte ainult professionaalne tekstiilikunstnik ja tunnustatud pedagoog, vaid ka kirjanik, publitsist, etnograaf, rahvakunsti väsimatu tutvustaja, eesti rahva ja tema tuleviku pärast muretsev, Heimtali muuseumi ja oma Kääriku käsitöötalu armastav ja nende eest hoolitsev perenaine. Siin jutustatakse Anu Raua hingestatud vaipadest, tema õpilastest, Heimtalist, näitustest, autasudest ning tuuakse ära katkeid tema kirjatöödest. Raamat on eesti ja inglise keeles.
Karlberg, Magny; Ylvisåker, Anne Britt
Kroonid ja roosid Raamat
2001.
@book{Karlberg2001,
title = {Kroonid ja roosid},
author = {Magny Karlberg and Anne Britt Ylvisåker},
editor = {Norra Välisministeerium},
year = {2001},
date = {2001-01-01},
abstract = {Norra rahvarõivaste jätkuv traditsioon. Näitusekataloog tutvustab norra rahvariiete kandmise traditsiooni ning näituse väljapanekut.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Norra rahvarõivaste jätkuv traditsioon. Näitusekataloog tutvustab norra rahvariiete kandmise traditsiooni ning näituse väljapanekut.
Viires, Ants
Talurahva teovahendid Raamat
1980.
@book{Viires1980,
title = {Talurahva teovahendid},
author = {Ants Viires},
editor = {ENSV Teaduste Akadeemia},
year = {1980},
date = {1980-01-01},
abstract = {Monograafia kujutab endast ajaloolis-etnograafilist uurimust loomade või inimjõul veetavate rahvapäraste põllumajanduslike veokite kohta. Veokitüüpide arengu ja nende funktsiooni, leviku ja vastastikuste seoste jälgimisel on autor lähtunud marksistlikust historismiprintsiibist, arvestades järjekindlalt konkreetseid ajaloolisi ja looduslikke tingimusi. Rikkalikult illustreeritud raamatust saavad väärtuslikku materjali nii ajaloolased, etnograafid kui ka muud ajaloohuvilised lugejad.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Monograafia kujutab endast ajaloolis-etnograafilist uurimust loomade või inimjõul veetavate rahvapäraste põllumajanduslike veokite kohta. Veokitüüpide arengu ja nende funktsiooni, leviku ja vastastikuste seoste jälgimisel on autor lähtunud marksistlikust historismiprintsiibist, arvestades järjekindlalt konkreetseid ajaloolisi ja looduslikke tingimusi. Rikkalikult illustreeritud raamatust saavad väärtuslikku materjali nii ajaloolased, etnograafid kui ka muud ajaloohuvilised lugejad.
Konsin, K.
Eesti Rahvakunst Raamat
1970.
@book{Konsin1970,
title = {Eesti Rahvakunst},
author = {K. Konsin},
editor = {Valgus},
year = {1970},
date = {1970-01-01},
abstract = {1970. aastal ilmunud raamatus on 70 fotot Eesti Riikliku Etnograafiamuuseumi fotokogust. Lühike ülevaade Eesti rahvakunstist on eesti, vene ja saksa keeles.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
1970. aastal ilmunud raamatus on 70 fotot Eesti Riikliku Etnograafiamuuseumi fotokogust. Lühike ülevaade Eesti rahvakunstist on eesti, vene ja saksa keeles.