Otsi raamatuid, autoreid meie raamatukogust:
1.
Laaneots, Annela
Minu Setomaa Raamat
2019.
@book{Laaneots2019,
title = {Minu Setomaa},
author = {Annela Laaneots},
editor = {Petrone Print},
year = {2019},
date = {2019-01-01},
abstract = {2014. aasta augustis valib rahvas raamatu autori, Annela Laaneotsa ülembsootskaks ehk seto kuninga Peko asemikuks maale, mis asub 12 000 inimese südames. „Minu Setomaa. Külatüdrukust kuningriigi peaks“ raamat toob läbi Setomaa lähiajaloo olulisematele võtmesündmuste välja ühe setode sootska loo nii ülevatel laineharjadel kui oigamapanevas kaotusevalus. See raamat on lugu sellest, kuidas laveerida mitme armastuse – Setomaa ning seto rahva, oma pere ja väikeste laste ning maailmaparandamise – vahel. },
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
2014. aasta augustis valib rahvas raamatu autori, Annela Laaneotsa ülembsootskaks ehk seto kuninga Peko asemikuks maale, mis asub 12 000 inimese südames. „Minu Setomaa. Külatüdrukust kuningriigi peaks“ raamat toob läbi Setomaa lähiajaloo olulisematele võtmesündmuste välja ühe setode sootska loo nii ülevatel laineharjadel kui oigamapanevas kaotusevalus. See raamat on lugu sellest, kuidas laveerida mitme armastuse – Setomaa ning seto rahva, oma pere ja väikeste laste ning maailmaparandamise – vahel.
2.
Praakli, Aino
Proua Amalie jutud Raamat
2014.
@book{Praakli2014,
title = {Proua Amalie jutud},
author = {Aino Praakli },
editor = {Elmatar },
year = {2014},
date = {2014-01-01},
abstract = {Mitmete populaarsete käsitööraamatute (Eesti kirikindad ilma laande laiali, Eesti sokikirjad ilma laande laiali) autor Aino Praakli raamat sisaldab jutte väga tuntud ja vähemtuntud Eesti inimestest. },
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Mitmete populaarsete käsitööraamatute (Eesti kirikindad ilma laande laiali, Eesti sokikirjad ilma laande laiali) autor Aino Praakli raamat sisaldab jutte väga tuntud ja vähemtuntud Eesti inimestest.
3.
Talvis, Inga
Õnnelikud päevad Jaago talus Raamat
2013.
@book{Talvis2013,
title = {Õnnelikud päevad Jaago talus},
author = {Inga Talvis},
editor = {Cum Laude},
year = {2013},
date = {2013-01-01},
abstract = {Raamatus on Jaago talu perenaine Inga kirjeldanud oma elustiili ja õpetab käsitööna valmistama lihtsaid luksuslikke asju. Väga kena kujundusega raamatus sukeldutakse vanade asjade võlumaailma ja leitakse taaskasutuse abil mooduseid uute asjade loomiseks. Lihtsas keeles ja abistavate jooniste toel on autor seletanud kuidas valmistada märkmeraamatut, klõpskotti jms.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Raamatus on Jaago talu perenaine Inga kirjeldanud oma elustiili ja õpetab käsitööna valmistama lihtsaid luksuslikke asju. Väga kena kujundusega raamatus sukeldutakse vanade asjade võlumaailma ja leitakse taaskasutuse abil mooduseid uute asjade loomiseks. Lihtsas keeles ja abistavate jooniste toel on autor seletanud kuidas valmistada märkmeraamatut, klõpskotti jms.
4.
Aun, Mare; Lõiv, Merlin
Setomaa kogumik 5 Raamat
2012.
@book{Aun2012,
title = {Setomaa kogumik 5},
author = {Mare Aun and Merlin Lõiv},
editor = {SA Seto Instituut },
year = {2012},
date = {2012-01-01},
abstract = {Raamatuga jätkatakse seto kultuuri ning Setomaa ja selle lähema ümbruse uurimisega seotud teadustööde avaldamist sarjas „Setumaa kogumik“, mis sai alguse 2003. aastal. Seekordses raamatus leiab lugeja 11 artiklit 12 autorilt looduse, ajaloo ja rahvakultuuri alalt. },
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Raamatuga jätkatakse seto kultuuri ning Setomaa ja selle lähema ümbruse uurimisega seotud teadustööde avaldamist sarjas „Setumaa kogumik“, mis sai alguse 2003. aastal. Seekordses raamatus leiab lugeja 11 artiklit 12 autorilt looduse, ajaloo ja rahvakultuuri alalt.
5.
Kuusõalonõ,
Seto rahvas murrõh ja rõõmuh Raamat
2010.
@book{Kuusõalonõ2010,
title = {Seto rahvas murrõh ja rõõmuh},
author = {Kuusõalonõ},
editor = {Setomaa Valdade Liit },
year = {2010},
date = {2010-01-01},
abstract = {Raamatusse on kokku kogutud Saatserinnas Lädina külas sündinud naise elujuhtumised, mis on talle lapsepõlvest meelde jäänud. Lisatud on ka uuema aja juttusid. },
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Raamatusse on kokku kogutud Saatserinnas Lädina külas sündinud naise elujuhtumised, mis on talle lapsepõlvest meelde jäänud. Lisatud on ka uuema aja juttusid.
6.
Raudsepp, Age; Kõivupuu, Marju
Elo ja mõistminõ vanal Võromaal inne ja parla Raamat
2009.
@book{Raudsepp2009,
title = {Elo ja mõistminõ vanal Võromaal inne ja parla},
author = {Age Raudsepp and Marju Kõivupuu},
editor = {Võro Selts VKKF},
year = {2009},
date = {2009-01-01},
abstract = {See väljaanne tutvustab 2009. aasta talvel käigusolnud projekti «Kultuuriliste ootuste kaardistamine võru keele- ja kultuuriruumis ja Vana Võromaa käsitöökogu loomine» tulemusi ja edasisi plaane; samuti püütakse anda mõningane ülevaade sellest, mis vanal Võromaal erilist ja huvitavat leidub ja leidus.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
See väljaanne tutvustab 2009. aasta talvel käigusolnud projekti «Kultuuriliste ootuste kaardistamine võru keele- ja kultuuriruumis ja Vana Võromaa käsitöökogu loomine» tulemusi ja edasisi plaane; samuti püütakse anda mõningane ülevaade sellest, mis vanal Võromaal erilist ja huvitavat leidub ja leidus.
7.
Ilomets, Indrek; Tael, Tiina
Eesti Rahva Muuseumi pildialbum Raamat
2008.
@book{Ilomets2008,
title = {Eesti Rahva Muuseumi pildialbum},
author = {Indrek Ilomets and Tiina Tael},
editor = {Aasta Raamat OÜ},
year = {2008},
date = {2008-01-01},
abstract = {Pildiraamat räägib Eestimaast piltpostkaartidel ja fotodel aastatel 1911–1935. Tegemist on ERMi pildikirjastuse poolt väljaantud postkaartidega, mis tutvustasid muuseumi kogutud vanavara, eestlaste rõivastust, etnograafilisi töövõtteid, igapäevaelu ja kombestikku ning Eestimaa kauneid kohti. Postkaartide autoriteks on fotograafia suurkujude Johannes Pääsukese, Carl Oswald Bulla, Jaan Kristini ja Eduard Sellekese kõrval veel teisigi päevapiltnikke ja vanavarakogujaid.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Pildiraamat räägib Eestimaast piltpostkaartidel ja fotodel aastatel 1911–1935. Tegemist on ERMi pildikirjastuse poolt väljaantud postkaartidega, mis tutvustasid muuseumi kogutud vanavara, eestlaste rõivastust, etnograafilisi töövõtteid, igapäevaelu ja kombestikku ning Eestimaa kauneid kohti. Postkaartide autoriteks on fotograafia suurkujude Johannes Pääsukese, Carl Oswald Bulla, Jaan Kristini ja Eduard Sellekese kõrval veel teisigi päevapiltnikke ja vanavarakogujaid.
8.
Reidla, Jana
Johannes Pääsuke. Mees kahe kaameraga Raamat
2008.
@book{Reidla2008,
title = {Johannes Pääsuke. Mees kahe kaameraga},
author = {Jana Reidla},
editor = {Eesti Rahva Muuseum},
year = {2008},
date = {2008-01-01},
abstract = {Johannes Pääsuke (1892–1917) oli fotograaf ja esimene Eesti elukutseline filmimees, kes on jätnud endast maha ainulaadse 20. sajandi alguse Eesti igapäevaelu kirjeldava fotokollektsiooni. Ta on tuntud ka kui esimene Eesti filmitegija, dokumentalist, kroonik ja mängufilmide tegija. Ta oli otsekui mees kahe maailma vahel, kasutades kiirelt moderniseeruvat tehnoloogilist innovatiivsust kaduva jäädvustamiseks.
Raamat on eesti ja inglise keeles.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Johannes Pääsuke (1892–1917) oli fotograaf ja esimene Eesti elukutseline filmimees, kes on jätnud endast maha ainulaadse 20. sajandi alguse Eesti igapäevaelu kirjeldava fotokollektsiooni. Ta on tuntud ka kui esimene Eesti filmitegija, dokumentalist, kroonik ja mängufilmide tegija. Ta oli otsekui mees kahe maailma vahel, kasutades kiirelt moderniseeruvat tehnoloogilist innovatiivsust kaduva jäädvustamiseks.
Raamat on eesti ja inglise keeles.
Raamat on eesti ja inglise keeles.
9.
Peterson, Aleksei
Eesti maarahva elust XIX sajandil Raamat
2006.
@book{Peterson2006,
title = {Eesti maarahva elust XIX sajandil},
author = {Aleksei Peterson },
editor = {AS Atlex},
year = {2006},
date = {2006-01-01},
abstract = {See on raamat esivanemate elust enam kui saja aasta eest: 19. sajandi teisest poolest kuni 20. sajandi alguskümnenditeni. Toona oli tegu maarahvaga sõna otseses mõttes. Elu hakkas suuremal määral muutuma alates 19. sajandi teisest poolest, kui maarahvas sai mõisnike meelevalla alt priiks. Teoorjus asendati raharendiga ning talumehed hakkasid talusid vabaks ostma. Talupoegade maaviljelus oli üsna ürgne veel kuni 20. sajandi alguseni. See põhines kogemustel ning esivanematelt päritud tarkustel.
Autor on avaldanud enam kui sada uurimust Eesti Rahva Muuseumi ajaloost, taluehitiste ajaloost, hõimurahvaste materiaalsest kultuurist, sealhulgas eriti põllundust käsitlevaid etnoloogilisi uurimusi.
},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
See on raamat esivanemate elust enam kui saja aasta eest: 19. sajandi teisest poolest kuni 20. sajandi alguskümnenditeni. Toona oli tegu maarahvaga sõna otseses mõttes. Elu hakkas suuremal määral muutuma alates 19. sajandi teisest poolest, kui maarahvas sai mõisnike meelevalla alt priiks. Teoorjus asendati raharendiga ning talumehed hakkasid talusid vabaks ostma. Talupoegade maaviljelus oli üsna ürgne veel kuni 20. sajandi alguseni. See põhines kogemustel ning esivanematelt päritud tarkustel.
Autor on avaldanud enam kui sada uurimust Eesti Rahva Muuseumi ajaloost, taluehitiste ajaloost, hõimurahvaste materiaalsest kultuurist, sealhulgas eriti põllundust käsitlevaid etnoloogilisi uurimusi.
Autor on avaldanud enam kui sada uurimust Eesti Rahva Muuseumi ajaloost, taluehitiste ajaloost, hõimurahvaste materiaalsest kultuurist, sealhulgas eriti põllundust käsitlevaid etnoloogilisi uurimusi.
10.
Karjahärm, Toomas
Vana Petseri ehitised ja inimesed Raamat
2006.
@book{Karjahärm2006,
title = {Vana Petseri ehitised ja inimesed},
author = {Toomas Karjahärm},
editor = {Kirjastus Argo},
year = {2006},
date = {2006-01-01},
abstract = {Sajandeid oli Petseri Setumaa majanduslik, kultuuriline ja usuline keskus. 1473. aastal asutati vene õigeusu mungaklooster, millest Liivi sõja ajal sai võimas piirikindlus.
Eesti Vabariigis oli linn Petseri maakonna administratiivseks keskuseks. 1920.–1930. aastail tekkis.vene küla meenutava vanalinna kõrvale uus linnaosa esinduslike kaasaegsete hoonete ja tänavatega. 1934. aastal oli linnaelanikkonnas eestlasi üle poole. 1944. aastal liideti Petseri Vene NFSV Pihkva oblastiga.
Petseri peamine huviväärsus on klooster rohkete sakraalehitistega, nagu liivakivisse süvendatud Uspenski peakirik (1473) ja selle peale ehitatud Pokrovski kirik, suur kellatorn, Blagoveštšenski kirik, Püha Nikolai kirik Püha väravaga, kust algab nn Veretee, Püha Laatsaruse kirik, Püha Mihhaili kirik, Sretenski kirik, varakamber raamatukoguga, munkade elumaja, söögisaal, kabel, Püha kaev, Püha mägi, kus kasvab Püha tamm, samuti kivist ringmüür üheksa torniga. Albumis on esinduslik ja süstemaatiline valik fotosid Petseri ja setude (kultuuri)ajaloost kuni 1940. aastani.
},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Sajandeid oli Petseri Setumaa majanduslik, kultuuriline ja usuline keskus. 1473. aastal asutati vene õigeusu mungaklooster, millest Liivi sõja ajal sai võimas piirikindlus.
Eesti Vabariigis oli linn Petseri maakonna administratiivseks keskuseks. 1920.–1930. aastail tekkis.vene küla meenutava vanalinna kõrvale uus linnaosa esinduslike kaasaegsete hoonete ja tänavatega. 1934. aastal oli linnaelanikkonnas eestlasi üle poole. 1944. aastal liideti Petseri Vene NFSV Pihkva oblastiga.
Petseri peamine huviväärsus on klooster rohkete sakraalehitistega, nagu liivakivisse süvendatud Uspenski peakirik (1473) ja selle peale ehitatud Pokrovski kirik, suur kellatorn, Blagoveštšenski kirik, Püha Nikolai kirik Püha väravaga, kust algab nn Veretee, Püha Laatsaruse kirik, Püha Mihhaili kirik, Sretenski kirik, varakamber raamatukoguga, munkade elumaja, söögisaal, kabel, Püha kaev, Püha mägi, kus kasvab Püha tamm, samuti kivist ringmüür üheksa torniga. Albumis on esinduslik ja süstemaatiline valik fotosid Petseri ja setude (kultuuri)ajaloost kuni 1940. aastani.
Eesti Vabariigis oli linn Petseri maakonna administratiivseks keskuseks. 1920.–1930. aastail tekkis.vene küla meenutava vanalinna kõrvale uus linnaosa esinduslike kaasaegsete hoonete ja tänavatega. 1934. aastal oli linnaelanikkonnas eestlasi üle poole. 1944. aastal liideti Petseri Vene NFSV Pihkva oblastiga.
Petseri peamine huviväärsus on klooster rohkete sakraalehitistega, nagu liivakivisse süvendatud Uspenski peakirik (1473) ja selle peale ehitatud Pokrovski kirik, suur kellatorn, Blagoveštšenski kirik, Püha Nikolai kirik Püha väravaga, kust algab nn Veretee, Püha Laatsaruse kirik, Püha Mihhaili kirik, Sretenski kirik, varakamber raamatukoguga, munkade elumaja, söögisaal, kabel, Püha kaev, Püha mägi, kus kasvab Püha tamm, samuti kivist ringmüür üheksa torniga. Albumis on esinduslik ja süstemaatiline valik fotosid Petseri ja setude (kultuuri)ajaloost kuni 1940. aastani.
11.
Noortekeskus, Meremäe
Kõnõlõv pildiraamat Raamat
2006.
@book{Noortekeskus2006,
title = {Kõnõlõv pildiraamat},
author = {Meremäe Noortekeskus},
editor = {Meremäe Noortekeskus},
year = {2006},
date = {2006-01-01},
abstract = {Koduloolise fotoalbum „Kõnõlõv pildiraamat / Retelling photo album“ (2006), kus on Meremäe piirkonda tutvustavad fotod. Trükise tekst on rööpselt seto ja inglise keeles.
},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Koduloolise fotoalbum „Kõnõlõv pildiraamat / Retelling photo album“ (2006), kus on Meremäe piirkonda tutvustavad fotod. Trükise tekst on rööpselt seto ja inglise keeles.
Meie kõikide raamatute täisnimekiri:
Laaneots, Annela
Minu Setomaa Raamat
2019.
@book{Laaneots2019,
title = {Minu Setomaa},
author = {Annela Laaneots},
editor = {Petrone Print},
year = {2019},
date = {2019-01-01},
abstract = {2014. aasta augustis valib rahvas raamatu autori, Annela Laaneotsa ülembsootskaks ehk seto kuninga Peko asemikuks maale, mis asub 12 000 inimese südames. „Minu Setomaa. Külatüdrukust kuningriigi peaks“ raamat toob läbi Setomaa lähiajaloo olulisematele võtmesündmuste välja ühe setode sootska loo nii ülevatel laineharjadel kui oigamapanevas kaotusevalus. See raamat on lugu sellest, kuidas laveerida mitme armastuse – Setomaa ning seto rahva, oma pere ja väikeste laste ning maailmaparandamise – vahel. },
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
2014. aasta augustis valib rahvas raamatu autori, Annela Laaneotsa ülembsootskaks ehk seto kuninga Peko asemikuks maale, mis asub 12 000 inimese südames. „Minu Setomaa. Külatüdrukust kuningriigi peaks“ raamat toob läbi Setomaa lähiajaloo olulisematele võtmesündmuste välja ühe setode sootska loo nii ülevatel laineharjadel kui oigamapanevas kaotusevalus. See raamat on lugu sellest, kuidas laveerida mitme armastuse – Setomaa ning seto rahva, oma pere ja väikeste laste ning maailmaparandamise – vahel.
Praakli, Aino
Proua Amalie jutud Raamat
2014.
@book{Praakli2014,
title = {Proua Amalie jutud},
author = {Aino Praakli },
editor = {Elmatar },
year = {2014},
date = {2014-01-01},
abstract = {Mitmete populaarsete käsitööraamatute (Eesti kirikindad ilma laande laiali, Eesti sokikirjad ilma laande laiali) autor Aino Praakli raamat sisaldab jutte väga tuntud ja vähemtuntud Eesti inimestest. },
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Mitmete populaarsete käsitööraamatute (Eesti kirikindad ilma laande laiali, Eesti sokikirjad ilma laande laiali) autor Aino Praakli raamat sisaldab jutte väga tuntud ja vähemtuntud Eesti inimestest.
Talvis, Inga
Õnnelikud päevad Jaago talus Raamat
2013.
@book{Talvis2013,
title = {Õnnelikud päevad Jaago talus},
author = {Inga Talvis},
editor = {Cum Laude},
year = {2013},
date = {2013-01-01},
abstract = {Raamatus on Jaago talu perenaine Inga kirjeldanud oma elustiili ja õpetab käsitööna valmistama lihtsaid luksuslikke asju. Väga kena kujundusega raamatus sukeldutakse vanade asjade võlumaailma ja leitakse taaskasutuse abil mooduseid uute asjade loomiseks. Lihtsas keeles ja abistavate jooniste toel on autor seletanud kuidas valmistada märkmeraamatut, klõpskotti jms.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Raamatus on Jaago talu perenaine Inga kirjeldanud oma elustiili ja õpetab käsitööna valmistama lihtsaid luksuslikke asju. Väga kena kujundusega raamatus sukeldutakse vanade asjade võlumaailma ja leitakse taaskasutuse abil mooduseid uute asjade loomiseks. Lihtsas keeles ja abistavate jooniste toel on autor seletanud kuidas valmistada märkmeraamatut, klõpskotti jms.
Aun, Mare; Lõiv, Merlin
Setomaa kogumik 5 Raamat
2012.
@book{Aun2012,
title = {Setomaa kogumik 5},
author = {Mare Aun and Merlin Lõiv},
editor = {SA Seto Instituut },
year = {2012},
date = {2012-01-01},
abstract = {Raamatuga jätkatakse seto kultuuri ning Setomaa ja selle lähema ümbruse uurimisega seotud teadustööde avaldamist sarjas „Setumaa kogumik“, mis sai alguse 2003. aastal. Seekordses raamatus leiab lugeja 11 artiklit 12 autorilt looduse, ajaloo ja rahvakultuuri alalt. },
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Raamatuga jätkatakse seto kultuuri ning Setomaa ja selle lähema ümbruse uurimisega seotud teadustööde avaldamist sarjas „Setumaa kogumik“, mis sai alguse 2003. aastal. Seekordses raamatus leiab lugeja 11 artiklit 12 autorilt looduse, ajaloo ja rahvakultuuri alalt.
Kuusõalonõ,
Seto rahvas murrõh ja rõõmuh Raamat
2010.
@book{Kuusõalonõ2010,
title = {Seto rahvas murrõh ja rõõmuh},
author = {Kuusõalonõ},
editor = {Setomaa Valdade Liit },
year = {2010},
date = {2010-01-01},
abstract = {Raamatusse on kokku kogutud Saatserinnas Lädina külas sündinud naise elujuhtumised, mis on talle lapsepõlvest meelde jäänud. Lisatud on ka uuema aja juttusid. },
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Raamatusse on kokku kogutud Saatserinnas Lädina külas sündinud naise elujuhtumised, mis on talle lapsepõlvest meelde jäänud. Lisatud on ka uuema aja juttusid.
Raudsepp, Age; Kõivupuu, Marju
Elo ja mõistminõ vanal Võromaal inne ja parla Raamat
2009.
@book{Raudsepp2009,
title = {Elo ja mõistminõ vanal Võromaal inne ja parla},
author = {Age Raudsepp and Marju Kõivupuu},
editor = {Võro Selts VKKF},
year = {2009},
date = {2009-01-01},
abstract = {See väljaanne tutvustab 2009. aasta talvel käigusolnud projekti «Kultuuriliste ootuste kaardistamine võru keele- ja kultuuriruumis ja Vana Võromaa käsitöökogu loomine» tulemusi ja edasisi plaane; samuti püütakse anda mõningane ülevaade sellest, mis vanal Võromaal erilist ja huvitavat leidub ja leidus.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
See väljaanne tutvustab 2009. aasta talvel käigusolnud projekti «Kultuuriliste ootuste kaardistamine võru keele- ja kultuuriruumis ja Vana Võromaa käsitöökogu loomine» tulemusi ja edasisi plaane; samuti püütakse anda mõningane ülevaade sellest, mis vanal Võromaal erilist ja huvitavat leidub ja leidus.
Ilomets, Indrek; Tael, Tiina
Eesti Rahva Muuseumi pildialbum Raamat
2008.
@book{Ilomets2008,
title = {Eesti Rahva Muuseumi pildialbum},
author = {Indrek Ilomets and Tiina Tael},
editor = {Aasta Raamat OÜ},
year = {2008},
date = {2008-01-01},
abstract = {Pildiraamat räägib Eestimaast piltpostkaartidel ja fotodel aastatel 1911–1935. Tegemist on ERMi pildikirjastuse poolt väljaantud postkaartidega, mis tutvustasid muuseumi kogutud vanavara, eestlaste rõivastust, etnograafilisi töövõtteid, igapäevaelu ja kombestikku ning Eestimaa kauneid kohti. Postkaartide autoriteks on fotograafia suurkujude Johannes Pääsukese, Carl Oswald Bulla, Jaan Kristini ja Eduard Sellekese kõrval veel teisigi päevapiltnikke ja vanavarakogujaid.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Pildiraamat räägib Eestimaast piltpostkaartidel ja fotodel aastatel 1911–1935. Tegemist on ERMi pildikirjastuse poolt väljaantud postkaartidega, mis tutvustasid muuseumi kogutud vanavara, eestlaste rõivastust, etnograafilisi töövõtteid, igapäevaelu ja kombestikku ning Eestimaa kauneid kohti. Postkaartide autoriteks on fotograafia suurkujude Johannes Pääsukese, Carl Oswald Bulla, Jaan Kristini ja Eduard Sellekese kõrval veel teisigi päevapiltnikke ja vanavarakogujaid.
Reidla, Jana
Johannes Pääsuke. Mees kahe kaameraga Raamat
2008.
@book{Reidla2008,
title = {Johannes Pääsuke. Mees kahe kaameraga},
author = {Jana Reidla},
editor = {Eesti Rahva Muuseum},
year = {2008},
date = {2008-01-01},
abstract = {Johannes Pääsuke (1892–1917) oli fotograaf ja esimene Eesti elukutseline filmimees, kes on jätnud endast maha ainulaadse 20. sajandi alguse Eesti igapäevaelu kirjeldava fotokollektsiooni. Ta on tuntud ka kui esimene Eesti filmitegija, dokumentalist, kroonik ja mängufilmide tegija. Ta oli otsekui mees kahe maailma vahel, kasutades kiirelt moderniseeruvat tehnoloogilist innovatiivsust kaduva jäädvustamiseks.
Raamat on eesti ja inglise keeles.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Johannes Pääsuke (1892–1917) oli fotograaf ja esimene Eesti elukutseline filmimees, kes on jätnud endast maha ainulaadse 20. sajandi alguse Eesti igapäevaelu kirjeldava fotokollektsiooni. Ta on tuntud ka kui esimene Eesti filmitegija, dokumentalist, kroonik ja mängufilmide tegija. Ta oli otsekui mees kahe maailma vahel, kasutades kiirelt moderniseeruvat tehnoloogilist innovatiivsust kaduva jäädvustamiseks.
Raamat on eesti ja inglise keeles.
Raamat on eesti ja inglise keeles.
Peterson, Aleksei
Eesti maarahva elust XIX sajandil Raamat
2006.
@book{Peterson2006,
title = {Eesti maarahva elust XIX sajandil},
author = {Aleksei Peterson },
editor = {AS Atlex},
year = {2006},
date = {2006-01-01},
abstract = {See on raamat esivanemate elust enam kui saja aasta eest: 19. sajandi teisest poolest kuni 20. sajandi alguskümnenditeni. Toona oli tegu maarahvaga sõna otseses mõttes. Elu hakkas suuremal määral muutuma alates 19. sajandi teisest poolest, kui maarahvas sai mõisnike meelevalla alt priiks. Teoorjus asendati raharendiga ning talumehed hakkasid talusid vabaks ostma. Talupoegade maaviljelus oli üsna ürgne veel kuni 20. sajandi alguseni. See põhines kogemustel ning esivanematelt päritud tarkustel.
Autor on avaldanud enam kui sada uurimust Eesti Rahva Muuseumi ajaloost, taluehitiste ajaloost, hõimurahvaste materiaalsest kultuurist, sealhulgas eriti põllundust käsitlevaid etnoloogilisi uurimusi.
},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
See on raamat esivanemate elust enam kui saja aasta eest: 19. sajandi teisest poolest kuni 20. sajandi alguskümnenditeni. Toona oli tegu maarahvaga sõna otseses mõttes. Elu hakkas suuremal määral muutuma alates 19. sajandi teisest poolest, kui maarahvas sai mõisnike meelevalla alt priiks. Teoorjus asendati raharendiga ning talumehed hakkasid talusid vabaks ostma. Talupoegade maaviljelus oli üsna ürgne veel kuni 20. sajandi alguseni. See põhines kogemustel ning esivanematelt päritud tarkustel.
Autor on avaldanud enam kui sada uurimust Eesti Rahva Muuseumi ajaloost, taluehitiste ajaloost, hõimurahvaste materiaalsest kultuurist, sealhulgas eriti põllundust käsitlevaid etnoloogilisi uurimusi.
Autor on avaldanud enam kui sada uurimust Eesti Rahva Muuseumi ajaloost, taluehitiste ajaloost, hõimurahvaste materiaalsest kultuurist, sealhulgas eriti põllundust käsitlevaid etnoloogilisi uurimusi.
Karjahärm, Toomas
Vana Petseri ehitised ja inimesed Raamat
2006.
@book{Karjahärm2006,
title = {Vana Petseri ehitised ja inimesed},
author = {Toomas Karjahärm},
editor = {Kirjastus Argo},
year = {2006},
date = {2006-01-01},
abstract = {Sajandeid oli Petseri Setumaa majanduslik, kultuuriline ja usuline keskus. 1473. aastal asutati vene õigeusu mungaklooster, millest Liivi sõja ajal sai võimas piirikindlus.
Eesti Vabariigis oli linn Petseri maakonna administratiivseks keskuseks. 1920.–1930. aastail tekkis.vene küla meenutava vanalinna kõrvale uus linnaosa esinduslike kaasaegsete hoonete ja tänavatega. 1934. aastal oli linnaelanikkonnas eestlasi üle poole. 1944. aastal liideti Petseri Vene NFSV Pihkva oblastiga.
Petseri peamine huviväärsus on klooster rohkete sakraalehitistega, nagu liivakivisse süvendatud Uspenski peakirik (1473) ja selle peale ehitatud Pokrovski kirik, suur kellatorn, Blagoveštšenski kirik, Püha Nikolai kirik Püha väravaga, kust algab nn Veretee, Püha Laatsaruse kirik, Püha Mihhaili kirik, Sretenski kirik, varakamber raamatukoguga, munkade elumaja, söögisaal, kabel, Püha kaev, Püha mägi, kus kasvab Püha tamm, samuti kivist ringmüür üheksa torniga. Albumis on esinduslik ja süstemaatiline valik fotosid Petseri ja setude (kultuuri)ajaloost kuni 1940. aastani.
},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Sajandeid oli Petseri Setumaa majanduslik, kultuuriline ja usuline keskus. 1473. aastal asutati vene õigeusu mungaklooster, millest Liivi sõja ajal sai võimas piirikindlus.
Eesti Vabariigis oli linn Petseri maakonna administratiivseks keskuseks. 1920.–1930. aastail tekkis.vene küla meenutava vanalinna kõrvale uus linnaosa esinduslike kaasaegsete hoonete ja tänavatega. 1934. aastal oli linnaelanikkonnas eestlasi üle poole. 1944. aastal liideti Petseri Vene NFSV Pihkva oblastiga.
Petseri peamine huviväärsus on klooster rohkete sakraalehitistega, nagu liivakivisse süvendatud Uspenski peakirik (1473) ja selle peale ehitatud Pokrovski kirik, suur kellatorn, Blagoveštšenski kirik, Püha Nikolai kirik Püha väravaga, kust algab nn Veretee, Püha Laatsaruse kirik, Püha Mihhaili kirik, Sretenski kirik, varakamber raamatukoguga, munkade elumaja, söögisaal, kabel, Püha kaev, Püha mägi, kus kasvab Püha tamm, samuti kivist ringmüür üheksa torniga. Albumis on esinduslik ja süstemaatiline valik fotosid Petseri ja setude (kultuuri)ajaloost kuni 1940. aastani.
Eesti Vabariigis oli linn Petseri maakonna administratiivseks keskuseks. 1920.–1930. aastail tekkis.vene küla meenutava vanalinna kõrvale uus linnaosa esinduslike kaasaegsete hoonete ja tänavatega. 1934. aastal oli linnaelanikkonnas eestlasi üle poole. 1944. aastal liideti Petseri Vene NFSV Pihkva oblastiga.
Petseri peamine huviväärsus on klooster rohkete sakraalehitistega, nagu liivakivisse süvendatud Uspenski peakirik (1473) ja selle peale ehitatud Pokrovski kirik, suur kellatorn, Blagoveštšenski kirik, Püha Nikolai kirik Püha väravaga, kust algab nn Veretee, Püha Laatsaruse kirik, Püha Mihhaili kirik, Sretenski kirik, varakamber raamatukoguga, munkade elumaja, söögisaal, kabel, Püha kaev, Püha mägi, kus kasvab Püha tamm, samuti kivist ringmüür üheksa torniga. Albumis on esinduslik ja süstemaatiline valik fotosid Petseri ja setude (kultuuri)ajaloost kuni 1940. aastani.
Noortekeskus, Meremäe
Kõnõlõv pildiraamat Raamat
2006.
@book{Noortekeskus2006,
title = {Kõnõlõv pildiraamat},
author = {Meremäe Noortekeskus},
editor = {Meremäe Noortekeskus},
year = {2006},
date = {2006-01-01},
abstract = {Koduloolise fotoalbum „Kõnõlõv pildiraamat / Retelling photo album“ (2006), kus on Meremäe piirkonda tutvustavad fotod. Trükise tekst on rööpselt seto ja inglise keeles.
},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Koduloolise fotoalbum „Kõnõlõv pildiraamat / Retelling photo album“ (2006), kus on Meremäe piirkonda tutvustavad fotod. Trükise tekst on rööpselt seto ja inglise keeles.