Otsi raamatuid, autoreid meie raamatukogust:
21.
Karjahärm, Toomas
Vana Petseri ehitised ja inimesed Raamat
2006.
@book{Karjahärm2006,
title = {Vana Petseri ehitised ja inimesed},
author = {Toomas Karjahärm},
editor = {Kirjastus Argo},
year = {2006},
date = {2006-01-01},
abstract = {Sajandeid oli Petseri Setumaa majanduslik, kultuuriline ja usuline keskus. 1473. aastal asutati vene õigeusu mungaklooster, millest Liivi sõja ajal sai võimas piirikindlus.
Eesti Vabariigis oli linn Petseri maakonna administratiivseks keskuseks. 1920.–1930. aastail tekkis.vene küla meenutava vanalinna kõrvale uus linnaosa esinduslike kaasaegsete hoonete ja tänavatega. 1934. aastal oli linnaelanikkonnas eestlasi üle poole. 1944. aastal liideti Petseri Vene NFSV Pihkva oblastiga.
Petseri peamine huviväärsus on klooster rohkete sakraalehitistega, nagu liivakivisse süvendatud Uspenski peakirik (1473) ja selle peale ehitatud Pokrovski kirik, suur kellatorn, Blagoveštšenski kirik, Püha Nikolai kirik Püha väravaga, kust algab nn Veretee, Püha Laatsaruse kirik, Püha Mihhaili kirik, Sretenski kirik, varakamber raamatukoguga, munkade elumaja, söögisaal, kabel, Püha kaev, Püha mägi, kus kasvab Püha tamm, samuti kivist ringmüür üheksa torniga. Albumis on esinduslik ja süstemaatiline valik fotosid Petseri ja setude (kultuuri)ajaloost kuni 1940. aastani.
},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Sajandeid oli Petseri Setumaa majanduslik, kultuuriline ja usuline keskus. 1473. aastal asutati vene õigeusu mungaklooster, millest Liivi sõja ajal sai võimas piirikindlus.
Eesti Vabariigis oli linn Petseri maakonna administratiivseks keskuseks. 1920.–1930. aastail tekkis.vene küla meenutava vanalinna kõrvale uus linnaosa esinduslike kaasaegsete hoonete ja tänavatega. 1934. aastal oli linnaelanikkonnas eestlasi üle poole. 1944. aastal liideti Petseri Vene NFSV Pihkva oblastiga.
Petseri peamine huviväärsus on klooster rohkete sakraalehitistega, nagu liivakivisse süvendatud Uspenski peakirik (1473) ja selle peale ehitatud Pokrovski kirik, suur kellatorn, Blagoveštšenski kirik, Püha Nikolai kirik Püha väravaga, kust algab nn Veretee, Püha Laatsaruse kirik, Püha Mihhaili kirik, Sretenski kirik, varakamber raamatukoguga, munkade elumaja, söögisaal, kabel, Püha kaev, Püha mägi, kus kasvab Püha tamm, samuti kivist ringmüür üheksa torniga. Albumis on esinduslik ja süstemaatiline valik fotosid Petseri ja setude (kultuuri)ajaloost kuni 1940. aastani.
Eesti Vabariigis oli linn Petseri maakonna administratiivseks keskuseks. 1920.–1930. aastail tekkis.vene küla meenutava vanalinna kõrvale uus linnaosa esinduslike kaasaegsete hoonete ja tänavatega. 1934. aastal oli linnaelanikkonnas eestlasi üle poole. 1944. aastal liideti Petseri Vene NFSV Pihkva oblastiga.
Petseri peamine huviväärsus on klooster rohkete sakraalehitistega, nagu liivakivisse süvendatud Uspenski peakirik (1473) ja selle peale ehitatud Pokrovski kirik, suur kellatorn, Blagoveštšenski kirik, Püha Nikolai kirik Püha väravaga, kust algab nn Veretee, Püha Laatsaruse kirik, Püha Mihhaili kirik, Sretenski kirik, varakamber raamatukoguga, munkade elumaja, söögisaal, kabel, Püha kaev, Püha mägi, kus kasvab Püha tamm, samuti kivist ringmüür üheksa torniga. Albumis on esinduslik ja süstemaatiline valik fotosid Petseri ja setude (kultuuri)ajaloost kuni 1940. aastani.
22.
Aun, Mare; Jürgenson, Aivar
Setumaa kogumik 2 Raamat
2004.
@book{Aun2004,
title = {Setumaa kogumik 2},
author = {Mare Aun and Aivar Jürgenson},
editor = {Ajaloo Instituut and MTÜ Arheoloogiakeskus},
year = {2004},
date = {2004-01-01},
abstract = {Uurimusi Setumaa arheoloogiast, geograafiast, rahvakultuurist ja ajaloost. },
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Uurimusi Setumaa arheoloogiast, geograafiast, rahvakultuurist ja ajaloost.
23.
Plaat, Jaanus
Saaremaa kirikud, usuliikumised ja prohvetid 18.-20.sajandil Raamat
2003.
@book{Plaat2003,
title = {Saaremaa kirikud, usuliikumised ja prohvetid 18.-20.sajandil },
author = {Jaanus Plaat},
editor = {Eesti Rahva Muuseum },
year = {2003},
date = {2003-01-01},
abstract = {Raamat kirjeldab usuliikumisi Saaremaal erinevatel perioodidel:
Usuliikumised ja kirikud Saaremaal vene võimu ajal (1710-1918), Luterlik kirik Saaremaal, Vennastekogudused 1750.-1760. aastatel, Vennasteliikumine 1764-1817, Usuliikumised ja uued vabakogudused Saaremaal 19. sajandi lõpul - 20. sajandi algul, Baptismi levik Saaremaal, Adventism Saaremaal, Saaremaa usuühendused 1918-2000.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Raamat kirjeldab usuliikumisi Saaremaal erinevatel perioodidel:
Usuliikumised ja kirikud Saaremaal vene võimu ajal (1710-1918), Luterlik kirik Saaremaal, Vennastekogudused 1750.-1760. aastatel, Vennasteliikumine 1764-1817, Usuliikumised ja uued vabakogudused Saaremaal 19. sajandi lõpul - 20. sajandi algul, Baptismi levik Saaremaal, Adventism Saaremaal, Saaremaa usuühendused 1918-2000.
Usuliikumised ja kirikud Saaremaal vene võimu ajal (1710-1918), Luterlik kirik Saaremaal, Vennastekogudused 1750.-1760. aastatel, Vennasteliikumine 1764-1817, Usuliikumised ja uued vabakogudused Saaremaal 19. sajandi lõpul - 20. sajandi algul, Baptismi levik Saaremaal, Adventism Saaremaal, Saaremaa usuühendused 1918-2000.
24.
Riitsaar, Rutt; Hõrn, Aare; Laan, Inge; Laar, Maivi
Kultuuripärand Setomaa 2002 Raamat
2002.
@book{Riitsaar2002,
title = {Kultuuripärand Setomaa 2002},
author = {Rutt Riitsaar and Aare Hõrn and Inge Laan and Maivi Laar},
year = {2002},
date = {2002-01-01},
abstract = {Eesti, inglise ja vene keelne trükis tutvustab ajaloolise, etnilise piirkonna Setomaa pärandit. Raamatus on kirjeldatud seto ala kujunemist ja omakultuuri. Välja on toodud 21 Setomaa erinevat objekti Võõpsust Irboskani.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Eesti, inglise ja vene keelne trükis tutvustab ajaloolise, etnilise piirkonna Setomaa pärandit. Raamatus on kirjeldatud seto ala kujunemist ja omakultuuri. Välja on toodud 21 Setomaa erinevat objekti Võõpsust Irboskani.
25.
Reinvelt, Riina
Ingeri elud ja lood Raamat
2002.
@book{Reinvelt2002,
title = {Ingeri elud ja lood},
author = {Riina Reinvelt},
editor = {Tartu Ülikool},
year = {2002},
date = {2002-01-01},
abstract = {Raamatus on juttu peamiselt Lääne- ja Kesk-Ingerist (vähesel määral ka Põhja-Ingerist) pärit põgenikest, kes asusid Eestisse pärast Teist maailmasõda.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Raamatus on juttu peamiselt Lääne- ja Kesk-Ingerist (vähesel määral ka Põhja-Ingerist) pärit põgenikest, kes asusid Eestisse pärast Teist maailmasõda.
26.
Reinholm, Vilma
Anu Raud Raamat
2002.
@book{Reinholm2002,
title = {Anu Raud},
author = {Vilma Reinholm },
editor = {Eesti Entsüklopeediakirjastus},
year = {2002},
date = {2002-01-01},
abstract = {Anu Raud ei ole mitte ainult professionaalne tekstiilikunstnik ja tunnustatud pedagoog, vaid ka kirjanik, publitsist, etnograaf, rahvakunsti väsimatu tutvustaja, eesti rahva ja tema tuleviku pärast muretsev, Heimtali muuseumi ja oma Kääriku käsitöötalu armastav ja nende eest hoolitsev perenaine. Siin jutustatakse Anu Raua hingestatud vaipadest, tema õpilastest, Heimtalist, näitustest, autasudest ning tuuakse ära katkeid tema kirjatöödest. Raamat on eesti ja inglise keeles. },
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Anu Raud ei ole mitte ainult professionaalne tekstiilikunstnik ja tunnustatud pedagoog, vaid ka kirjanik, publitsist, etnograaf, rahvakunsti väsimatu tutvustaja, eesti rahva ja tema tuleviku pärast muretsev, Heimtali muuseumi ja oma Kääriku käsitöötalu armastav ja nende eest hoolitsev perenaine. Siin jutustatakse Anu Raua hingestatud vaipadest, tema õpilastest, Heimtalist, näitustest, autasudest ning tuuakse ära katkeid tema kirjatöödest. Raamat on eesti ja inglise keeles.
27.
Karlberg, Magny; Ylvisåker, Anne Britt
Kroonid ja roosid Raamat
2001.
@book{Karlberg2001,
title = {Kroonid ja roosid},
author = {Magny Karlberg and Anne Britt Ylvisåker},
editor = {Norra Välisministeerium},
year = {2001},
date = {2001-01-01},
abstract = {Norra rahvarõivaste jätkuv traditsioon. Näitusekataloog tutvustab norra rahvariiete kandmise traditsiooni ning näituse väljapanekut.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Norra rahvarõivaste jätkuv traditsioon. Näitusekataloog tutvustab norra rahvariiete kandmise traditsiooni ning näituse väljapanekut.
28.
Viires, Ants
Talurahva teovahendid Raamat
1980.
@book{Viires1980,
title = {Talurahva teovahendid},
author = {Ants Viires},
editor = {ENSV Teaduste Akadeemia},
year = {1980},
date = {1980-01-01},
abstract = {Monograafia kujutab endast ajaloolis-etnograafilist uurimust loomade või inimjõul veetavate rahvapäraste põllumajanduslike veokite kohta. Veokitüüpide arengu ja nende funktsiooni, leviku ja vastastikuste seoste jälgimisel on autor lähtunud marksistlikust historismiprintsiibist, arvestades järjekindlalt konkreetseid ajaloolisi ja looduslikke tingimusi. Rikkalikult illustreeritud raamatust saavad väärtuslikku materjali nii ajaloolased, etnograafid kui ka muud ajaloohuvilised lugejad.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Monograafia kujutab endast ajaloolis-etnograafilist uurimust loomade või inimjõul veetavate rahvapäraste põllumajanduslike veokite kohta. Veokitüüpide arengu ja nende funktsiooni, leviku ja vastastikuste seoste jälgimisel on autor lähtunud marksistlikust historismiprintsiibist, arvestades järjekindlalt konkreetseid ajaloolisi ja looduslikke tingimusi. Rikkalikult illustreeritud raamatust saavad väärtuslikku materjali nii ajaloolased, etnograafid kui ka muud ajaloohuvilised lugejad.
29.
Konsin, K.
Eesti Rahvakunst Raamat
1970.
@book{Konsin1970,
title = {Eesti Rahvakunst},
author = {K. Konsin},
editor = {Valgus},
year = {1970},
date = {1970-01-01},
abstract = {1970. aastal ilmunud raamatus on 70 fotot Eesti Riikliku Etnograafiamuuseumi fotokogust. Lühike ülevaade Eesti rahvakunstist on eesti, vene ja saksa keeles.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
1970. aastal ilmunud raamatus on 70 fotot Eesti Riikliku Etnograafiamuuseumi fotokogust. Lühike ülevaade Eesti rahvakunstist on eesti, vene ja saksa keeles.
Meie kõikide raamatute täisnimekiri:
Vabandust, sellist publikatsiooni ei leitud