Mittetulundusühing Seto Käsitüü Kogo põhikiri
§ 1 Üldsätted
(1) Mittetulundusühingu (edaspidi “Ühing”) eestikeelne nimi on mittetulundusühing Seto Käsitüü Kogo, mille mitteametlik tõlge on inglise keeles: non-profit organisation Seto Handicraft Assembly, soome keeles Setojen Käsityöyhdistys, saksa keeles Gemeinschaft der Handwerker von Setomaa, vene keeles Общество Сетоского Народного Искуства.
(2) Ühingu asukoht on Obinitsa küla, Meremäe vald, Võru maakond, Eesti Vabariik.
(3) Ühing juhindub oma tegevuses mittetulundusühingute seadusest ning teistest Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja käesolevast põhikirjast.
(4) Ühing arendab majandustegevust, mille kaudu saadav tulu kasutatakse ühingu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
(5) Ühing võib oma eesmärkide täitmiseks asutada struktuuriüksusi ja ühinguid. Ühing võib kuuluda teistesse organisatsioonidesse.
(6) Ühingul on sümboolika ja atribuutika.
§ 2 Ühingu eesmärk ja tegevused selle saavutamiseks
(1) Ühingu eesmärk on seto traditsioonilisel käsitööl põhineva ettevõtluse arendamine seto käsitöötraditsiooni järjepidevuse ja säilitamise kaudu.
(2) Eesmärgi saavutamiseks ühing:
1) ühendab käsitööga tegelevaid ettevõtteid, mittetulundusühinguid ja füüsilisi isikuid Setomaal;
2) esindab oma liikmeid ja kaitseb nende huve ja nõudmisi;
3) loob seto kultuuriga seotud käsitöömeistrite, käsitööga tegelevate ettevõtjate, mittetulundusühingute ja üksikisikute andmebaasi ning täiendab seda pidevalt;
4) koordineerib käsitööalast tegevust Setomaal;
5) esindab ühingut riigiasutustes, omavalitsustes ja teistes organisatsioonides;
6) loob võimalusi ühisturunduseks, otsides väljundit nii sise- kui ka välisturgudel;
7) loob seto käsitööalase nõuandesüsteemi (nt. rahvarõiva- ja taluarhitektuurialased konsultatsioonid), korraldab koolitusi tööks sobivaid õppeviise kasutades;
8) talletab traditsioonilisi käsitöövõtteid Setomaal;
9) korraldab koostööd Setomaa turismiettevõtjate, muuseumide ja teiste koostööpartneritega; töötab välja ühtse tunnusmärgi Setomaa käsitöötoodetele ja müügipunktidele; korraldab teabepäevi, näitusi ja muid seto rahvakunsti tutvustavaid üritusi;
10) korraldab tegevust ühingule rahaliste vahendite saamiseks, sh viib läbi tulundusüritusi ja kaasab väliseid rahalise toetuse allikaid, et tagada ühingu kohustuste täitmine ja eesmärgipäraste tegevuste jätkusuutlikkus;
11) valmistab, tellib, ostab, müüb ning levitab teavet, sealhulgas kirjalikke õppematerjale ja vajalikke teatmematerjale, trükiseid ja muid infokandjaid;
12) analüüsib ja teostab või tellib uuringuid;
13) algatab, aitab korraldada ja korraldab koolitusi (kestusega kuni 6 kuud), õppusi, seminare, konverentse, õpiringide ja arengurühmade tegevust;
14) propageerib ja toetab kohaliku ressursi mitmekülgsemat kasutuselevõttu, keskkonda säästva mõtteviisi ja käsitööalase ettevõtluse arendamist Setomaal;
15) osutab raamatupidamise teenuseid.
§ 3 Ühingu finants- ja majandustegevus
(1) Ühingu rahalised vahendid koosnevad:
1) liikmeks astumise tasudest ja liikmemaksudest;
2) riiklikest eraldistest;
3) annetustest;
4) trükiste ja muude infokandjate müügist saadud tuludest;
5) fondidest ja mitmesuguste projektide elluviimiseks eraldatud toetustest;
6) tasudest konsultatsiooni- ja nõustamisteenuste eest;
7) ühingu ruumide ja põhivara rendist laekunud tuludest;
8) muudest teenuste müügi- ja majandustegevuse tuludest.
(2) Ühing valdab, kasutab ja käsutab oma vara vastavuses põhikirja sätetega. Ühingu vara kasutatakse üksnes Ühingu eesmärgi saavutamiseks. Tulu ja vara ei jaotata Ühingu liikmete vahel.
(3) Oma ülesannete elluviimiseks on Ühingul õigus sõlmida lepinguid ja kasutada oma rahalisi vahendeid vastavalt üldkoosoleku poolt kinnitatud eelarvele.
§ 4 Liikmed
(1) Ühingu liikmeks võivad olla ettevõtjad, mittetulundusühingud ja füüsilised isikud, kes soovivad arendada käsitööalast ettevõtlust Setomaal seto traditsioonilise käsitöö järjepidevuse kaudu ning kelle tegevuse eesmärk ja tegevus ei ole vastuolus Ühingu tegevuse eesmärkidega vastavalt §-s 2 loetletule.
§ 5 Ühingu liikmeks vastuvõtmise, ühingust väljaastumise ning väljaarvamise kord ja tingimused
(1) Ühing on avatud uute liikmete vastuvõtuks ning liikmeskond on avalik.
(2) Ühingu sisseastumismaksu ja liikmemaksu määra kehtestab üldkoosolek. Liikmemaksu tasumise tingimused ja korra määrab juhatus. Liikmemaks tuleb jooksva aasta eest maksta ka siis, kui liikmelisus lõpeb aasta keskel.
(3) Ühingusse vastuvõtmine:
1) Ühingu liikmeks astumiseks esitab isik juhatusele kirjaliku avalduse. Ühingu liikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus ühe kuu jooksul. Kui juhatus keeldub taotlejat liikmeks vastu võtmast, võib taotleja nõuda, et tema liikmeks vastuvõtmise otsustab üldkoosolek;
2) Ühingul võivad olla auliikmed, kellele antakse staatus teenete eest Ühingu põhikirjaliste eesmärkide elluviimisel ja/või Ühingu tegevuse arendamise eest. Auliikme staatus ei anna liikmestaatust ega hääleõigust Ühingus. Auliige saab osa võtta Ühingu tööst ja omab õigust osaleda üldkoosolekutel ja juhatuse istungitel nõuandvas rollis;
3) Ühingu auliikmeks olemise otsustab vähemalt kolme liikme tehtud ettepaneku alusel Ühingu üldkoosolek;
4) Ühingul võivad olla toetajaliikmed. Ühingu toetajaliige võib olla füüsiline või juriidiline isik, kes toetab Ühingu eesmärke ning arengut ja aitab kaasa nende saavutamisele läbi oma tegevuse. Toetajaliige ei oma Ühingu liikme õigusi. Toetajaliikmel on õigus saada infot ühingu tegevusest ja osavõtu võimalustest;
5) Ühingu toetajaliikmeks vastuvõtmise otsustab Ühingu juhatus taotleja kirjaliku avalduse alusel hiljemalt ühe kuu jooksul avalduse esitamisest. Kui juhatus keeldub taotlejat toetajaliikmeks vastu võtmast, võib taotleja nõuda, et tema toetajaliikmeks vastuvõtmise otsustab üldkoosolek;
6) liikmete arvestust korraldab juhatus.
(4) Ühingust väljaastumine
1) liige võib Ühingust kirjaliku avalduse põhjal igal ajal välja astuda.
(5) Ühingust väljaarvamine
1) liikme võib Ühingust välja arvata üldkoosoleku otsusega, kui ta ei täida käesolevas põhikirjas sätestatud kohustusi või on tekitanud Ühingule olulist materiaalset või moraalset kahju. Kahju olulisuse otsustab üldkoosolek;
2) Ühingust välja arvatud liikmele tuleb tema väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjustest viivitamatult kirjalikult teatada;
3) Ühingust välja astumisel või välja arvamisel peab maksma liige liikmemaksu jooksva majandusaasta lõpuni ja muud võlad;
4) liikme peab Ühingust välja arvama juhatuse otsusega, kui ta ei ole tasunud tähtaegselt liikmemaksu üldkoosoleku poolt sätestatud suuruses ja tähtajal. Välja arvamise eel hoiatab juhatus liiget andes talle liikmemaksu võla tasumiseks vähemalt ühe kuu.
§ 6 Liikmete õigused ja kohustused
(1) Ühingu liikmetel on õigus:
1) hääletada üldkoosolekul isiklikult või esindaja vahendusel;
2) seada üles oma kandidatuur Ühingu juhatuse liikme kohale;
3) osaleda ning saada kasu Ühingu põhikirjalisest tegevusest;
4) saada informatsiooni Ühingu tegevuse kohta;
5) esitada taotlusi ja saada tegevustoetusi, stipendiume, annetusi ühingu kaudu, järgides nõukogu poolt kehtestatud korda ja ühingu raamatupidamise siseeeskirja.
(2) Ühingu liige on kohustatud:
1) järgima ühingu põhikirja ja häid tavasid;
2) osalema ühingu tegevuses ning täitma talle üldkoosoleku või juhatuse otsustega pandud kohustusi;
3) tasuma üldkoosoleku poolt määratud tähtajaks ühingu liikmemaksu;
4) teatama juhatusele viivitamatult enda kontaktandmete ja sidevahendite muutustest kirjalikult;
5) toetama ja kaitsma Ühingu mainet ja tutvustama Ühingu eesmärke ja tegevust.
§ 7 Ühingu organid
(1) Ühingul on järgmised organid:
1) üldkoosolek;
2) juhatus;
3) audiitor ja/või revisjonikomisjon.
§ 8 Üldkoosolek
1) Ühingu kõrgem juhtorgan on liikmete üldkoosolek, mille pädevusse kuulub:
1) põhikirja muutmine;
2) juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine;
3) juhatuse või muu põhikirjas ettenähtud organi liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses mittetulundusühingu esindaja määramine.
4) majandusaasta aruande kinnitamine;
5) mittetulundusühingu lõpetamise, ühinemise ja jagunemise otsustamine:
6) muude põhikirjaga ettenähtud organite liikmete valimine, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti;
7) liikmemaksu määra kinnitamine;
8) muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.
9) võib ellu kutsuda ühingu liikmete ja ühingu vajadustele vastavaid töörühmi;
(2) Üldkoosoleku kokkukutsumine
1) korralise üldkoosoleku kutsub kokku juhatus vastavalt vajadusele, kuid vähemalt kord aastas;
2) korralise üldkoosoleku kokkukutsumisest koos toimumisaja, toimumiskoha ja päevakorra äranäitamisega teatatakse igale liikmele kirjalikult vähemalt 2 nädalat ette, erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumisest koos toimumisaja, toimumiskoha ja päevakorra äranäitamisega teatatakse igale liikmele kirjalikult vähemalt 7 päeva ette. Teated saadetakse liikme poolt juhatusele teatatud e-posti või faksi aadressil, selle puudumisel postiaadressil;
3) erakorralise üldkoosoleku kutsub nõukogu kokku juhul, kui seda nõuab kirjalikult põhjendatult vähemalt 1/10 ühingu liikmetest või kui seda nõuab revisjonikomisjon, või muudel ühingu huvidest lähtuvatel juhtudel.
4) kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut käesoleva paragraafi lõikes 3 nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.
(3) Otsuste vastuvõtmine
1) üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja käesolevast põhikirjast tulenevaid nõudeid;
2) igal ühingu liikmel on otsuste tegemisel üldkoosolekul üks hääl. Liiget võib üldkoosolekul esindada volitatud esindaja. Esindajaks võib olla ainult teine Ühingu liige. Volitus peab olema lihtkirjalik,mis lisatakse üldkoosoleku protokollile. Igal üldkoosolekul osalejal võib olla üks volitus;
3) üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud või esindatud liikmetest, välja arvatud juhul, kui:
a. muudetakse Ühingu eesmärki põhikirja §-i 2 lõikes 1, mille puhul on vajalik üle 9/10 häälteenamus kõigi liikmete häältest;
b. põhikirja muutmise ja ühingu lõpetamise otsus võetakse vastu koosolekul osalenud liikmete häälteenamusega üle 2/3;
c. isiku valimisel loetakse valituks kandidaat, kes sai teistest enam/enim hääli. Häälte võrdse jagunemise korral heidetakse liisku.
§ 9 Juhatus
(1) Juhatuse pädevusse kuulub:
1) Ühingu juhtimine ja esindamine;
2) iga-aastase tegevusplaani ettevalmistamine, selle elluviimise koordineerimine ning eelarve ettevalmistamine;
3) liikmete vastuvõtmise ja väljaarvamise otsustamine ning arvestuse pidamine ühingu liikmete ja liikmemaksu tasumise üle;
4) liikmemaksu tasumise tingimuste ja korra määramine;
5) majandus- ja töölepingute sõlmimine vastavalt üldkoosoleku poolt kehtestatud korrale;
6) vajadusel Ühingu projektide või ürituste läbiviimiseks töörühmade moodustamine;
7) Ühingu möödunud majandusaasta tegevus- ja finantsaruande koostamine, selle revisjonikomisjoni ja/või audiitori järeldusotsusega üldkoosolekule kinnitamiseks esitamine;
8) kinnitatud majandusaasta aruande esitamine registrile hiljemalt kuue kuu möödumisel majandusaasta lõpust;
9) Ühingu üldkoosolekule varade kasutamise kohta selgituste ja tegevusaruannete esitamine; ühingu revisjonikomisjonile ja/või audiitorile revideerimiseks vajalike dokumentide ja selgituste andmine;
10)Ühingu huvides valitsusasutuste, poliitiliste ja kutseorganisatsioonide, komiteede, foorumite ja teistega suhtlemine;
11)teiste küsimuste otsustamine ulatuses, mis ei kuulu ühingu teiste organite ainupädevusse.
(2) Ühingu juhatus on 1-3 liikmeline. Juhatus on alaliselt tegutsev juhtimisorgan,. Juhatuse esimehe ja liikmete lepingu tingimused ja tasu suuruse määrab üldkoosolek, lepingu sõlmib üldkoosoleku poolt määratud isik.
(3) Juhatuse esimehe ja liikmed valib üldkoosolek kolmeks aastaks. Üldkoosolek võib juhatuse esimehe ja liikmed ennetähtaegselt tagasi kutsuda (MTÜ seadus § 28 lg 3 alusel) kohustuste olulisel määral täitmata jätmisel, võimetusel ühingut juhtida või mõnel muul mõjuval põhjusel. Igal juhatuse liikmel on mittetulundusühingu esindamise õigus. Kui juhatus on üheliikmeline, on tema ametinimetuseks juhataja ja ta esindab ühingut ainuisikuliselt.
(4) Juhatuse koosolek toimub vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord kahe kuu jooksul. Juhatuse liikmetele teatab juhatuse esimees koosoleku toimumise kuupäeva, asukoha ning edastab koosoleku päevakorra koos vastavate dokumentidega enne koosoleku toimumist. Üks juhatuse liige koostab koosoleku protokolli, millele kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud liikmed. Otsused, mis sisaldavad Ühingu liikmete üldisi huve puudutavat informatsiooni, valmistatakse ette ja saadetakse liikmetele.
(5) Juhatus on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole liikmetest. Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemiseks loetakse otsustavaks juhatuse esimehe hääl.
(6) Juhatuse liige võib esitada üldkoosolekule tagasiastumise avalduse. Üldkoosolek teeb otsuse kahe kuu jooksul.
(7) Kinnitatud majandusaasta aruannetele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.
§ 11 Raamatupidamine ja aastaruanded
(1) Juhatus korraldab raamatupidamist vastavalt seadusele ja vastutab ühingu raamatupidamise ja aruandluse eest.
(2) Majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
(3) Iga majandusaasta algul valmistab juhatus ette raamatupidamise eelmise aasta aruande ja tegevusaruande. Juhatus esitab aruanded koos revisjonikomisjoni ja/või audiitori arvamusega üldkoosolekule kinnitamiseks kolme kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest.Audiitori või revisjonikomisjoni olemasolul peab aruannetele lisama audiitori järeldusotsuse või revisjonikomisjoni arvamuse.
§ 12 Audiitor ja revisjonikomisjon
(1) Ühingu kontrollorganid on üldkoosoleku poolt valitud revisjonikomisjon ja/või audiitor. Revisjonikomisjoni valib ja/või audiitori kinnitab üldkoosolek kaheks aastaks. Audiitorkontrolli viib läbi üldkoosoleku poolt nimetatud audiitor Ühingu majandustegevuse kontrollimiseks iga majandusaasta lõppemisele järgneva 3 kuu jooksul. Audiitorkontroll hõlmab järelvalvet Ühingu organite tegevuse üle. Audiitori tasustamise alused määrab üldkoosolek, lepingu sõlmib üldkoosoleku poolt määratud isik. Audiitorkontrolli aruande/järeldusotsuse esitab audiitor (audiitorid) juhatuse kaudu üldkoosolekule.
§ 13 Ühingu lõpetamine
1) Ühingu lõpetamise otsustab üldkoosolek üle 2/3 häälteenamusega;
2) Ühingu likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti;
3) pärast kreeditoride kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist antakse alles jäänud vara üle samalaadsete eesmärkidega mittetulundusühingutele nende põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks avalikes huvides. Nimetatud ühingud määrab üldkoosolek oma otsusega.
Mittetulundusühingu SETO KÄSITÜÜ KOGO põhikiri on kinnitatud asutamiskoosolekul 18. juulil 2006. aastal Obinitsas, Võru maakonnas.