MTÜ Seto Käsitüü Kogo tegevustoetus
Teenused ja büroo toimimine
- Raamatupidamine piirkonna MTÜ-dele ja ettevõtjatele.
- Käsitöö- ja etnoloogiaalane raamatukogu täiendamine.
- Seto käsitööalase info edastamine, rahvarõivaste alane nõustamine.
- Värskas tegevjuhi tööruum toimib ka käsitööinfopunktina.
- Seto Käsitüü Kogo tutvustamine ja üleseto koostöö. Anname huvilistele ülevaate SKK toimimisest ja arengutest ning teeme koostööd üleseto organisatsioonidega.
- Täiendame SKK veebilehte aadressil www.kogo.seto.ee Sealt leiab informatsiooni liikmetest käsitöömeistrite kohta, samuti piirkonnas ja kaugemalgi toimuvate käsitööalaste sündmuste infot. Sündmustest jagame infot Seto Käsitüü Kogo FB-lehel.
Toetus: Setomaa programm (SKK TT)
MTÜ Seto Käsitüü Kogo tegevustoetus 2022
Projekti periood: 01.10.2022 – 30.09.2023
2022. aasta tegevusaruanne
Terve aasta jooksul jätkus töö Seto rahvarõivaraamatu kujundamise ja küljendamisega. Ja lõpuks jõulude eel see raamat Printoni trükikojast saabuski! Raamatu maht on 624 lehekülge ja raamatus on 710 fotot. Raamat on mõeldud laiale lugejaskonnale, käsitöö- ja kultuurihuvilisele üle Eesti.
Suureks sündmuseks oli XXIX Seto pitsipäevade korraldamine.
29. Seto pitsi päevad tõestasid, et pitsivalmistajaid ja pitsi nautijaid meil jagub. Konkursi teemaks oli “Pulmad / Saaja’ ”. Konkursile esitati 21 tööd kokku 16 erinevalt meistrilt. Oli traditsiooniliselt konkursil osalejaid aga rõõmu tegi paljud uustulijad. Esimese preemia sai Galina Liivago. Tema töömahukas siidniitidega heegeldatud pits nägi mustale seelikule ja pluusile kinnitatud kompletil väga hea välja. Teist ja kolmandat preemiat jagasid Kadrapik Gloria kleit ja Lassi Signe kardin.
Koolinoorte peapreemia läks Meremäe kooli õpilase Gerd Paloki töö “Pulmapillimehe kott” ja Värska kooli 6.klassi õpilase Katarina-Lee Saarekivi töö “Ikurätt” vahel jagamisele.
Setomaal toimusid taas Avatud käsitöötalude päevad. 9.-10.juuli avasid Setomaal 18 talu, ateljeed, muuseumitare ja müügikohta oma uksed, et tutvustada ja müüa oma käsitööd. Paljudes kohtades toimusid erinevad õpitoad, kus huvilised said tegutseda. Paljudes kohtades sai nautida näitust „Mustrid“. Imetleda sai mustreid erinevates tehnikates ja viisides, alustades hamekirjadest ja kirivöödest kuni lõpetades vooditekkideni. Käsitöötalude külastajate hulgas oli palju tekstiilkäsitöö huvilisi, kes huvitusid erinevatest tehnikatest ja väljapanekutest, aga talust- tallu liikus sel päeval ka palju kultuurihuvilisi, kes tundsid huvi taluarhitektuuri, traditsioonide ja talu ajaloo vastu.
Nagu juba traditsiooniks on saanud, osalesime ühise väljapanekuga Seto Kuningriigipäeva laadal. Seto Kuningriigipäeval Luhamaal toimus ka traditsiooniline käsitöömeistri konkurss. Teemaks oli ”Käterätt/Tiranik”. Konkursile esitati 11 erinevat ja omanäolist käterätti. Kuningriigi meistriks kuulutati Külli Lääts Tõrvast. Konkursil leidus nii enda kootud kangast, poeriiet kui ka vanaema pärandatud kangaid. Kuid üks oli kõigil ühine, kõik pitsid olid konkursi eel meistritel endil heegeldatud. Võidutöö oli väga korrektne: ilurätik oli õmmeldud, pilutatud, tikitud ja heegeldatud pitsiga kaunistatud.
Osalesime Tallinna ja Värska Mardilaadal, kus peamine tähelepanu oli rahvarõivastel ja rahvariideraamatu tutvustamisel.
2021. a. jätkus mõnus koostöö meie põhiliste koostööpartneritega: Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit, Setomaa Turism, Seto Küük, Setomaa Liit, Seto Instituut, Setomaa Kroonikogo, Setomaa muuseumid, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Vabaõhumuuseum.
MTÜ Seto Käsitüü Kogo tegevustoetus 2021
Projekti periood: 01.10.2021 – 30.09.2022
2021. aasta tegevusaruanne
Aasta jooksul jätkus töö Seto rahvarõivaraamatu valmistamisega. Kuna käsikirja valmimisse oli kaasatud 20 erinevat autorit, siis oli hea toimetaja leidmine oluline. Rahvarõivaraamatu tekstide toimetajaks valisime Maret Tamjärve. 2021.aastal algaski kujundaja, toimetaja, autorite ja projektijuhi tihe koostöö. Pidevalt arutelud veebis pälvisid sellega, et aasta lõpuks oli 1/3 ca 200 lehekülge küljendatud.
- Seto pitsi päevad tõestasid taas, et pitsivalmistajaid ja pitsi nautijaid meil jagub. Konkursi teemaks oli “Pidupits või Pitsi pidu” ja 18 erinevat meistrit esitas kokku 19 tööd.
Esimene preemia sai Sigre Andreson. Tema kleidiga “Tahaks juba peole” võiks tõesti minna igale peole. Teist ja kolmandat preemiat jäid jagama Maika Keerpalu pealiniku pits ja Marje Linnuse pikkade varrukatega hame.
Noorte paremaks tunnistatiMikitamäe kooli 7.klassi tüdruku Diane Kuusemetsa „Tsimmikängä kott“. Diana juhendaja on Maret Vabarna.
Esmakordselt peeti Setomaal Avatud käsitöötalude päevi. 10.-11.juuli avasid Setomaal 24 talu, ateljeed, muuseumitare ja müügikohta oma uksed, et tutvustada ja müüa oma käsitööd. Paljudes kohtades toimusid erinevad õpitoad, kus huvilised said vaadata või ise tegutseda. Enamikes sel päeval avatud kohtades sai nautida ka seto käsitöös olulise elemendi käteräti/tiraniku näitusi. Imetleda sai vanavanemate mitmekülgseid kangakudumise viise, erinevaid pitse ja tikandeid. Käsitöötalude külastajate hulgas oli palju tekstiilkäsitöö huvilisi, kes huvitusid erinevatest tehnikatest ja väljapanekutest, aga talust- tallu liikus sel päeval ka palju kultuurihuvilisi, kes tundsid huvi taluarhitektuuri, traditsioonide ja talu ajaloo vastu.
Enamikes kohtades oli käsitöö kõrval võimalik osta ka seto sööki ja mõnes kohas viidi läbi toidu õpitubasid. Ühtlasi tähistasime avatud käsitöötalude päevade korraldamisega ka Seto Käsitüü Kogo 15.tegevusaastat.
Nagu juba traditsiooniks on saanud, osalesime ühise väljapanekuga Seto Kuningriigipäeva laadal. Seto Kuningriigipäeval Lobotkas toimus ka traditsiooniline käsitöömeistri konkurss. Teemaks oli ”Kaltsuvaip/Põrmandutekk”. Konkursile esitati 14 erinevat ja omanäolist vaipa. Noorim osaleja oli 14-aastane ja vanim 92. Kuninga meistriks kuulutati Kersti Mäe. Kersti vaip oli ilus, kimmäs, värvikirev ja väga kenasti vormistatud äärtega. Vaiba kudumisel oli kasutatud kirjut kaltsu, mis andis vaibale elu. Vaiba hindamisel leidis žürii, et sinna on sisse kootud silmavett ja suurt rõõmu; argipäeva ja pidu. Vaip oli just selline, nagu Setomaa elu.
Aasta jooksul viidi läbi hulgaliselt erinevaid õpitubasid: Seto pitsi päevade raames tutvustati video vahendusel seto värvilise pitsi (Jane Vabarna) ja niplispitsi (Sigre Andreson) valmistamise oskusi. Seto nädala raames toimus 2 käsitöö õpituba, lina ketramine vokiga ning kossade valmistamine. Lisaks tutvusime muuseumi kogudes leiduvate vanade kossadega. Käsitöökojad Üle Maa raames pöörasime tähelepanu meeste käsitööle ning tutvust sai teha nii puutööga kui ka sepatööga. Hannes Otsa juhendamisel oli võimalik Vastseliina puutööklassis valmistada endale kas lõikelaud või kergokõnõ ja sepp Raivo Jänesmägi näitas ja juhendas sepatöö oskusi Saaboldas Hingla talus.
ERKL-i mentorkoolituse raames külastas Setomaad kahel korral Meelis Kihulane. Traditsioonilise puutöö õpitubades said osalejad valida kas puidust kausi, ummiknõu või pisikese küna valmistamise vahel. Kõik osalejad said kenasti hakkama kirve, sae, peitli, haamri, noa ja muude puidutööks vajalike vahendite käsitlemisega. Lisaks toimus Setomaa inimestele üks koolituspäev Meelise juures, kus omandati oskusi tööriistade teritamisel. Detsembris toimus tekstiilihuvilistele peavöö valmistamist tutvustav päev. Lüüli Kiik rääkis oma kogemusest peavöö valmistamise tehnikaga tutvumisel ning selgitas kuidas tema arvates võiks kaasajal peavööd valmistada. Koolitusel osalejad said kohapeal tutvuda takadai telgedega.
Aasta alguses valmisid käsitöölistele renoveeritud ruumid Värskas vallamaja 3.korrusel. Seal paikneb Seto Käsitüü Kogo tegevjuhi tööruum ja Värska Käsitööselts Kirävüü töötuba, seega oleme ühendanud praktilise ja teoreetilise seto rahvarõivaste poole. Lähiajal on kavas ühineda ka üleeestilise rahvarõivaste nõuandekodade võrgustikuga.
Suve jooksul külastasid Setomaad mitmed käsitööliste grupid, kes olid tellinud oma käsitööreisid juba varasemalt enne covidit. Käsitöötalude tegevuste näol on giididel tekkinud võimalus pakkuda välisgruppidele erinevaid pakette. Meie muuseumide näitused (sh.käsitöönäitused) said vaatajaid ja käsitööpoodidest osteti kohalike meistrite tooteid. Värska talumuuseumi hoidlaruumides korraldati erinevaid naiste rahvarõivaste teemapäevi. Atlejee-Galeriis viidi läbi mitmeid pakutrüki õpitubasid.
Kuna Mardilaata Tallinnas sel aastal jälle ei toimunud, siis jätkasime Setomaal Mardilaada traditsiooni. Värska talumuuseumi õuel toimunud laadal osales sel aastal taas hulgaliselt käsitöömeistreid ja talukauba müüjaid.
MTÜ Seto Käsitüü Kogo tegevustoetus 2020
Projekti periood: 01.10.2020 – 30.09.2021
2020. aasta tegevusaruanne
Aasta jooksul jätkus töö Seto rahvarõivaraamatu valmistamisega. 2017-2019.aastal koguti kokku seto rahvarõivaraamatu käsikirjaline materjal. Aasta jooksul toimus toimetajaga mitmeid koosolekuid ja kokkusaamisi Tallinnas ja veebis. Toimetaja poolt tuli ettepanekuid artiklite täiendamise osas, ettepanekuid ühtlustamise, jooniste lisamise jms osas. Setomaa esemelise pärandi näol on tegemist eriti rikkaliku materjaliga ja 2,5 aasta jooksul teemapäevadel käsitööliste ja teadustöötajate vahel tekkinud koostöö vormimine kaunisse ca 400 leheküljelisse raamatusse ongi pikk ja põhjalik protsess. On väga oluline, et seto rahvarõivad saavad nii suures mahus tekstide, jooniste ja fotodega raamatu. Rahvariide raamat on laiemale kasutajaskonnale mõeldud teatmeteos.
27. Seto pitsi päevade konkursile ,,Seto pits lastele ja noortele “ esitati 19 tööd. Geograafiliselt saabusid tööd Setomaal elavatelt käsitöölistelt aga ka Tartust ja Tallinnast. Oma tööd esitasid traditsiooniliselt konkursil osalejaid aga rõõmu tegid ka uustulijad. Teema lastele ja noortele sundis teistmoodi mõtlema ja hindama, hinnati töö vastupidavust, soositi ka taaskasutust, pigistati silm kinni materjali koha pealt. On ju tavaliselt pitsimeistrid harjunud nägema vaid peenvillast pitsi kvaliteetkanga juures.
Eriolukorrast tulenevalt oli hirm, kas saame mai kuus konkurssi üldse korraldada. Püüdsime leida lahendusi ja otsustasime viia tööd suurema hulga vaatajateni. See õnnestus, seto pitsi jõudis Interneti teel väga paljude vaatajateni, saavutasime suurt tähelepanu. Seto pitsi tööd jõudsid Facebookis 21 tuhande inimeseni. Kokku märgiti 2134 korda mingit tööd meeldivaks. On hea tõdeda, et seto käsitöö üks silmapaistvamaid tehnikaid jõudis nii paljude inimesteni. Lisaks oli palju kommentaare ja tagasisidet FB-s ja Instagramis. Isegi tellimusi laekus meistritele. Suureks saavutuseks olid fotod. Kaasasime hea fotograafi ja võib väita, et 27. pitsikonkursi fotod on senistest aastatest parimad fotod. Kõik meistrid said oma töödest fotod ka endale mälestuseks. Peapreemia anti välja Kaire – Maali Lõhmusele Tallinnast. Tema valmistatud kleit oli rikkalike detailidega ja peensusteni viimistletud. Kleiti kaunistas kitsas rinnaalune äärepits ja alaääres kombinatsioon erinevatest pitsidest. Peenikese peenvillase niidiga heegeldatud pitsid olid kaunid ja väga korrektsed. Lisaks andsid taaskasutatud kleidile aktsendi pisikesed ruudumotiivid ja tikand. Teise koha preemia sai Meremäe Kooli käsitööõpetaja Sigre Andreson. Tema valmistatud pleegitamata linasest rõivast kleidikest kaunistas krae esiküljel 7 suuremat lillemotiivi ja tagaküljel 2 pisikest lillekest. Kleidi tegi lapsepäraseks lillemotiiviga vooder krael, varrukatel ja alaäärel.
Ideepreemia anti välja Tatjana Smorodinale. Tatjana valmistatud päevikukaantel oli koti tagaküljel kumm, mille abil saab pitsiga kaunistatud kotikese kinnitada päeviku või märkmiku külge. Lukuga suletavasse kotti saab peita vajalikud pisitarvikud. Noorte preemia kuulus Leenu Priksile Värska Gümnaasiumist. Tema nelinurksest rätist valmistatud pupele oli kaunistuseks heegeldatud ühe levinud diagonaalpitsi äärepits. Pitsi materjaliks oli heegelniit, mis tagab mänguasjale kindlasti ka vastupidavuse.
Jätkus tootearenduskoolituse projekt „Tootearendus aitab seto ja võro käsitöö turunduse uuele tasemele“. Kogu 2,5 aastane koolitusprogramm võeti kokku Rootsi käsitöömessil osalemisega.
Seto Kuningriigipäeval Kolossovas toimus käsitöömeistri konkurss. Teemaks oli ”Seto pupe”. Kuninga meistriks kuulutati Marje Linnus. Samas toimus ka nuku valmistamise õpituba, juhendajaks oli Maaja Kalle.
Osalesime Ahvenamaal Sloyd Festil. Aasta tagasi Ahvenamaal reisil käies tutvusime sealse käsitööühenduse esinaise Hanna Wiik-Rosenqvistiga. Lahkelt sai lubatud, et muidugi soovime 2020.aastal osaleda sealsel Põhjamaade käsitööfestivalil. Sigre Andreson näitas kuidas käib seto niplispitsi valmistamine, Külli Jacobsoni töötoas sai õppida lühikese reaga kindavitsa kudumist. Maret Vabarna õpetas seto värvilist pitsi heegeldama ja Ingrit Kala juhendamisel said huvilised kõlavöö tehnikas võtmehoidja valmistada.
Aasta jooksul valmisid tähtsad dokumendid: Seto käsitöö turundusstrateegia ja MTÜ Seto Käsitüü Kogo arengukava 2021-2026. Dokumentide uuendamiseks viidi läbi veebiküsitlusi, mitmeid Zoomi koosolekuid, kaasati laiemat huviringi ja korraldati ümarlaud.
Saime Setomaa arenguprogrammist rahastuse Seto rahvarõiva nõuandekoja ruumide renoveerimiseks. Samas ruumis hakkab 2021.aastal igapäevaselt paiknema ka Seto Käsitüü Kogo tegevjuhi tööruum. Kõrvalruumides paineb Värska Käsitööselts Kirävüü töötuba, seega ühendame praktilise ja teoreetilise seto rahvarõivaste poole.
Kuna Mardilaata Tallinnas sel aastal ei toimunud, siis algatasime Setomaal Mardilaada traditsiooni. Värska talumuuseumi õuel toimunud laadal osales hulgaliselt käsitöömeistreid ja talukauba müüjaid. Oli meeleolukas kultuuriprogramm ja jagus ka hulgaliselt ostjaid.
MTÜ Seto Käsitüü Kogo tegevustoetus 2019
Projekti periood: 01.10.2019 – 30.09.2020
2019. aasta tegevusaruanne
Aasta jooksul jätkus Seto rahvarõivaraamatu käsikirja valmistamine. Toimus 6 teemapäeva, mille jooksul pöörati tähelepanu erinevatele esemetele. Teemapäeval kohtusid teadlased-etnoloogid-muuseumitöötajad käsitööliste ja seto rahvarõivahuvilistega. Teemapäevad toimusid lisaks Setomaale ka Tartus ERM-is ja Venemaal (Pihkvas, Radajal, Petseris, Irboskas). Jaanuaris kohtuti meeste kaatsade teemal, veebruaris arutleti kaasaegsete rahvarõivaaineliste peorõivaste ja lihtsustatud seto rahvarõiva fenomeni üle. Märtsis toimus vanade fotode vaatamine ja esmase valiku tegemine. Mai kuus arutleti selle üle, kuidas on rahvarõivaid kajastatud seto rahvalaulus. Oktoobris võeti ette reis Venemaa muuseumidesse ja tutvuti sealsete seto kogudega. Novembris vaadeldi eriotstarbelisi rõivaid, aksessuaare, soenguid. Ettekannetega esinesid: Elvi Nassar (mitmel korral), Kairi Orav, Reet Piiri, Riina Reinvelt, Ingrit Kala, Ahto Raudoja, Andreas Kalkun. Aasta jooksul leiti erinevatele artiklitele autoreid ja töötas toimetuskolleegium.
Viidi läbi rahvarõivaraamatu kujunduskonkurss. Laekus 5 tööd. Peapreemia anti välja Evelin Urmile OÜ Hurmart.
XXVI Seto pitsipäevad kestsid 3 nädalat, selle aja jooksul oli ülesse seatud konkursitööd, sai vaadata erinevaid näitusi Seto Talumuuseumis ja korraldati IV Pitsipäev. Konkursile ,,Midagi meestele“ esitas 18 meistrit kokku 21 tööd. Setomaale omaselt olid enamus töid praktilise väärtusega ja meestele sobilikud: pitsiga kaunistatu hamed, kotid, mütsid, lipsud, põll, vest, pusa jms. Sel aastal hindas konkursitöid žürii, kuhu oli kaasatud ka kaks meest. Zürii arvates osutus parimaks tööks meeste pikkkuue motiivi ja seto pitsi ühendav töö – õlakott. Töö autoriks on Ingrit Kala. Teine ja kolmas preemia jagunes hamedele. Teise koha saavutas Jane Vabarna ja kolmanda koha Marje Linnuse õmmeldud ja seto pitsiga kaunistatud meeste hame. Noorte esikoht kuulub Mikitamäe kooli 7.klassi õpilasele Anete Talasele meheliku ja korrektse pitsiga kaunistatud põlle eest. Teise koha saavutas suur õlakott, mille autoriks on Kaarina – Johanna Saarekivi Värska Gümnaasiumi 9.klassist. Kolmanda koha vääriliselt tunnustati Värska Gümnasiumi 7.klassi õpilase Maribell Ainiku kikilipsu.
Pitsipäevade ajal toimus rida erinevaid pitsiga seotud tegevusi ja toimetamisi: toimusid pitsipäevade avamise ja lõpetamise üritus ning väljasõit Tartusse ERM-i. 3.mail aset leidnud Pitsipäeval kuulati Ahto Raudoja loengut puidupitsist seto taluarhitektuuris ning seejärel oli Heini Siiliku ja Evar Riitsaare juhendamisel võimalik tegeleda pitsiliste puidust dekoratsioonidega. 14.mail Tartus ERMis oli võimalus kõigil pitsihuvilistel tutvuda sealsetes kogudes leiduvate pitsidega ja Setomaa pitsimeistrite juhendamisel heegeldada või joonistada omale meelepärane pitsimotiiv.
Jätkus tootearenduskoolituse sari. Kogu 2,5 aastane koolitusprogramm sisaldas kuut koolitust ning kahte reisi. Kogu mahuka projekti koolitajaks oli Merike Rehepapp. 2019.aastal toimunud 2 koolituspäeva ja üks suvekool andis osalejatele palju innustust, kuid koolituse käigus uusi tooteid pole massiliselt piirkonnas turule tulnud. Projekt lõpeb 2020. aasta veebruaris Rootsis käsitöömessil osalemisega.
Nagu juba traditsiooniks on saanud, osalesime ühise väljapanekuga Seto Folgil, Seto Kuningriigipäeva laadal, Tallinnas Mardilaadal. Sel aastal osalesime juunis ka Riias Kalnciema kvartali laada, seal olid kauplemas Margit Mehilane, Marko Puksing, Kirävüü naised, Kaja Tullus, Marika Keerpalu.
Seto Käsitüü Kogo korraldas fotosessooni käsitöötehnikate jäädvustamiseks. Kalle Toom (Tungalpilt OÜ) jäädvustas Värska Kirävüü naiste abiga Värska muuseumis ajatut käsitööd. Mitme päeva töö tulemusena valmis fotonäitus ja hea kvaliteediga fotosid saime kasutada uues ingliskeelses seto käsitöö reklaamtrükises.
Seto käsitöö 2019.aastateemaks oli ajatu vokitöö – lina ketramine (linapräätämine). Elule äratati mitu vana vokki ja oskusi sai omandada paljudel sündmustel: Istõlistõ ajal Kirävüüs, Seto käsitöölaagris, Seto Kuningriigipäeval, Avatud Käsitöökodade päeval oktoobris. Isegi Setomaad väisanud Eesti President Kersti Kaljulaid pandi Kriisa talus vokki tallama. Protsessis osales juhendaja või õppijana ca 10 erinevat Seto käsitöölist.
Seto Kuningriigipäeval Küllätüvas toimus käsitöömeistri konkurss. Teemaks oli lina ketramine. Kuninga meistriks kuulutati Sirid Pärtin.
MTÜ Seto Käsitüü Kogo tegevustoetus 2018
Projekti periood: 01.10.2018 – 30.09.2019
Projekti üldine eesmärk oli seto traditsioonilisel käsitööl põhineva ettevõtluse arendamine seto käsitöötraditsiooni järjepidevuse ja säilitamise kaudu. Eesmärgi saavutamiseks toimis seto käsitööliste ühine tegutsemine, käsitööliste toetamine ning abi pakkumine käsitööettevõtlusega tegelemiseks. SKK pakkus käsitööettevõtlust toetavaid teenuseid alates käsitööalasest raamatukogust ja lõpetades raamatupidamisega. Tänu sellele projektile saab ellu kutsuda ka uusi käsitööprojekte. Toimusid traditsioonilist seto käsitööd tutvustavad ja käsitööettevõtlust arendavad ümarlauad ning koolitused, jagati käsitöö ja ettevõtlusalast informatsiooni. SKK kodulehekülg koondab endas info piirkonna käsitöömeistritest ja rahvarõivameistritest. Pidevalt tuli jagada rahvarõivameistrite kontakte ja infot. SKK kaudu toimub Setomaa käsitöösektori kaasamine üle-eestilistesse tegemistesse, kuna SKK on Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu liige. Tänu meie eelnevale silmapaistvale tegevusele olime kutsutud peakülaliseks Tallinna Mardilaadal.
Kokkuvõte tegevustest: Projekti tulemusena on Seto Käsitüü Kogo jätkuvalt toimiv ja vajalik tugiorganisatsioon, mis ühendab seto käsitööettevõtjaid, MTÜ-sid, käsitöömeistreid. Projekti käigus täiendati käsitööalast raamatukogu, korraldati erinevatele teemarühmadele ja huvigruppidele ümarlaudu, anti liikmetele operatiivselt käsitööalast informatsiooni. Projekti tulemusena on käsitööliste info kättesaadav kodulehelt ning tegeletakse käsitöö, kui ühe Setomaa jaoks olulise valdkonna arendamisega. Projekti tulemusena on Setomaal käsitööettevõtjate sõbralik keskkond, kuhu käsitööhuvilised inimesed julgevad ja soovivad luua traditsioonilisel seto käsitööl põhineva ettevõtte. Setomaal on hea maine, kus osatakse teha ja kust saab kaasa osta väga kvaliteetset ning väärtuslikku käsitööd. Meil on 16 rahvarõiva komplekti kuuluvaid esemeid valmistada oskavat käsitöömeistrit. Enne tantsu-ja laulupidu oli palju küsimisi ja rõivaste valmistajate juurde suunamist. Seto käsitööliste tooteid saab osta erinevates müügikohtades. Arendati käsitööturismi, võeti vastu erinevaid käsitööhuvilisi Eestist ja välismaalt.
Kogumaksumus: 23500,00 eurot
Projekti toetus: 20 000,00 eurot ( Setomaa arenguprogramm)
Omafinantseering: 3500,00 eurot
Täiendav info : tegevjuht Ingrit Kala
MTÜ Seto Käsitüü Kogo tegevustoetus 2017
Projekti periood: 01.10.2017 – 30.09.2018
Projekti eesmärk ühildub MTÜ Seto Käsitüü Kogo põhikirjalise eesmärgiga – seto traditsioonilisel käsitööl põhineva ettevõtluse arendamine seto käsitöötraditsiooni järjepidevuse ja säilitamise kaudu. Projekti tulemusena on Seto Käsitüü Kogo (SKK) toimiv ja vajalik tugiorganisatsioon, mis ühendab nii seto käsitööettevõtjaid kui ka MTÜ-sid ja käsitöömeistreid. Organisatsiooni tegevuse tulemusena võimaldatakse MTÜ liikmetele käsitööettevõtlusega seotud koolitusi, paraneb koostöö, tegeletakse tootearenduse ja turundusega, antakse välja reklaamtrükiseid. SKK abil elustatakse ja taastatakse erinevaid vanu traditsioonilisi töövõtteid. SKK on teistele üleseto organisatsioonidele koostööpartneriks ja räägib kaasa Setomaa üldistes arengutes kaitstes käsitööliste ja traditsioonilise käsitöö huve. Tegeldakse Setomaa mainekujundusega. SKK räägib võrdselt teiste maakondadega kaasa üle-eestilise organisatsiooni Eesti Rahvakunsti ja Käsitööliidu tegemistes. Projekti tulemusena on Setomaa tervikuna käsitööettevõtjaid toetav keskkond, kuhu inimesed julgevad ja soovivad luua traditsioonilisel seto käsitööl põhineva ettevõtte. SKK toel suudame täita ka Võrumaa arengukavas seatud eesmärke: tõusnud on haritud, ettevõtlike ning uuendusmeelsete käsitööettevõtjate arv Setomaal.
Käesoleva projekti raames tegutseb MTÜ-s täiskohaga tegevjuht, kes igapäevaselt arendab organisatsiooni ja kutsub taas ellu uusi projekte ja tegeleb käimasolevate pikaajaliste projektide haldamisega. Aasta jooksul toimub vähemalt 6 koolitust- ümarlauda ja arendatakse käsitöö raamatukogu. Osalise tööajaga tegutseb raamatupidaja ja pakutakse piirkonnas raamatupidamise teenust.
Kogumaksumus: 23500,00 eurot
Projekti toetus: 20 000,00 eurot ( Setomaa arenguprogramm)
Omafinantseering: 3500,00 eurot
Täiendav info : tegevjuht Ingrit Kala
MTÜ Seto Käsitüü Kogo tegevustoetus 2016
Projekti periood: 01.10.2016 – 30.09.2017
Projekti eesmärk ühildub MTÜ Seto Käsitüü Kogo põhikirjalise eesmärgiga – seto traditsioonilisel käsitööl põhineva ettevõtluse arendamine seto käsitöötraditsiooni järjepidevuse ja säilitamise kaudu. Käesoleva projekti raames tegutseb MTÜ-s täiskohaga tegevjuht ja osalise tööajaga raamatupidaja. Planeeriti, et aasta jooksul kutsub SKK ellu uusi projekt ja pakub käsitööettevõtlust toetavaid teenuseid alates raamatupidamise teenusest ning lõpetades etnoloogia ja käsitööalase raamatukogu haldamise ja müügitarvikute rendiga. Oluline on, et projekti tulemusena on käsitööliste kohta info kättesaadav kodulehelt (www.kogo.ee) ning Setomaal tegeletakse käsitöö kui ühe Setomaa jaoks olulise valdkonna arendamisega. Seto Käsitüü Kogo kaudu toimub Setomaa käsitöösektori kaasamine üle- eestilistesse tegemistesse ja SKK tegevuse kaudu tõuseb inimeste teadlikkus seto käsitööst.
Projekti tulemused:
Projekti eesmärk oli kaasa aidata MTÜ Seto Käsitüü Kogo põhieesmärgi saavutamisele. Käesolev projekt aitas kõvasti kaasa sellele, et kutsuti ellu uusi projekte, milleta ei saaks oma põhikirjalist eesmärki täita. Organisatsiooni poolt kavandatud ja kirjutatud projektid ja tegevused käesoleval perioodil:
1.Käimas on seto rahvarõivaraamatu käsikirja koostamine. Selle raames toimub iga kuu teemapäev, kus osalevad käsitöölised ja teadlased.
2.Algamas on koostöös seto ja võro käsitöölistega tootearenduskoolitused kaasates Eesti parimaid koolitajaid.
3.Tegeleti seto käsitöö propageerimine ja turundusega.
4.Viidi ellu Setomaa kultuuriprogrammi ja Kulka toetuse abil tegevused: Seto käsitöö aastanäitus Tallinnas Rahvakunstigaleriis, Setomaa kohvikutepäeva – Kostipäeva toidukoolitused, XXIV Seto Pitsi päevad, Tõrvapäev, Palkhoone restaureerimise 4 päevane koolitus.
- Projekti perioodil olime koostööpartnerid SVL-i projektidele Activ Age 55+ ja Coop Local.
SKK oli teistele üleseto organisatsioonidele koostööpartneriks ja rääkis kaasa Setomaa üldistes arengutes kaitstes käsitööliste ja traditsioonilise käsitöö huve. Oleme mitmel korral olnud haldusreformi käigus argumenteerimas käsitööliste koostöö mõju ja võimalusi. Tegevjuht on pidanud ettekandeid ja kohtunud erinevate inimestega erinevates kohtades, et teavitada ühistegevustest ja projektidest. Septembris toimunud Ukraina visiidi ajal esines tegevjuht Kiievi Ülikooli folkloristika kateedris ettekandega seto kultuurist ja käsitööst, avasime Krolevetsis seto pühaserättide näituse ja arendasime koostööd sealsete käsitöölistega. Meie rahvarõivameistrid on arenenud ja tänu organisatsioonile toimib koostöö, mis võimaldab ette võtta mahukaid ühistöid ( Presidendi aastapäevarõivad, Kirävüü mannekeenid rõivile). Oleme teinud aastate jooksul Setomaa piires koostööd, mis on andnud eelduse tekkivas Setomaa ühisvallas valutult ja edukalt koostööd jätkata.
Värskas ja Obinitsas on olemas käsitöö infopunktid. Nendes ruumides on võimalik korraldada koosolekuid, muid väiksema ringi kogunemisi, jagada käsitööalast infot ja nõustada raamatupidamise või traditsioonilise käsitöö alal. Raamatupidaja osales käesoleva projekti raames ühel veebipõhisel koolitustel ja tegevjuht koolitas end arvutialaselt. Toetasime projektist tegevjuhi, raamatupidaja ja juhatuse liikmete transporti organisatsiooni esindamisel, arendamisel ja tööks vajalikel sõitudel.
Raamatukogu täienes 2 Udmurdi raamatu, 1 Käsitöö ajakirja ( kajastab ka Seto pitsi päevi) ja 11 uue erineva teemaga raamatu võrra. Soetati erinevaid vajalikke kontoritarbeid.
Aasta jooksul toimus rida erinevaid käsitööalaseid kokkusaamisi ja koolitusi seoses erinevate ellukutsutud projektidega. Käesoleva projekti raames toimus 2 ümarlauda, kus osales 20 liiget.
Kogumaksumus: 23500,00 eurot
Projekti toetus: 20 000,00 eurot ( Setomaa arenguprogramm)
Omafinantseering: 3530,00 eurot
Täiendav info: tegevjuht Ingrit Kala