Otsi raamatuid, autoreid meie raamatukogust:
1.
Burk, Liis
Eesti pitsid. Mustrivihik Buklett
2020.
@booklet{Burk2020,
title = {Eesti pitsid. Mustrivihik},
author = {Liis Burk},
editor = {Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit},
year = {2020},
date = {2020-01-01},
abstract = {Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit on kuulutanud 2020. aasta pitsiaastaks. ERKL uues töövihikus on esitatud pitsimeistrite erinevad pitsimustrid, kuhu on juurde lisatud ka nende saamislugu. },
month = {01},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {booklet}
}
Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit on kuulutanud 2020. aasta pitsiaastaks. ERKL uues töövihikus on esitatud pitsimeistrite erinevad pitsimustrid, kuhu on juurde lisatud ka nende saamislugu.
2.
3.
4.
5.
6.
Piiri, Reet
Naiste ülevisked rahvarõivaste juurde Raamat
2019.
@book{Piiri2019,
title = {Naiste ülevisked rahvarõivaste juurde},
author = {Reet Piiri},
editor = {Eesti Rahva Muuseum},
year = {2019},
date = {2019-01-01},
abstract = {Raamatu aluseks on Aino Voolmaa «Õlakatted - sõbad, õlalinikud, suurrätid eesti naiste rõivastuses», Tallinn 1990.
Raamat annab ülevaate, milliseid õlakatteid eesti naised 18. ja 19. sajandil kandsid. Nagu rahvarõivastel, olid ka ülevisetel oma paikkondlikud tunnused ja nende moodki muutus vastavalt üldisele moejoonele. Üleviskeid oli nii pidulikke kui argiseid, nii villaseid, poolvillaseid, linaseid kui ka takuseid.
Rahvarõivaste kandmise perioodil, mil rõivaesemeid ei olnud nii rohkelt kui tänapäeval, oli ülevisetel tunduvalt suurem roll täita. Välja minnes tõmmati endale ümber villane või linane kangalaid, mis kaitses kurja ilma eest. Naine raputas sellelt lume või vihmapiisad maha ja kuub või kasukas püsis kenasti kuiv. Pidulikul puhul aga võeti ümber hinnaline õlakate: peene näputööna valminud linane linik, maagiliste kirjadega villane sõba või hoopiski moodne suurrätt.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Raamatu aluseks on Aino Voolmaa «Õlakatted - sõbad, õlalinikud, suurrätid eesti naiste rõivastuses», Tallinn 1990.
Raamat annab ülevaate, milliseid õlakatteid eesti naised 18. ja 19. sajandil kandsid. Nagu rahvarõivastel, olid ka ülevisetel oma paikkondlikud tunnused ja nende moodki muutus vastavalt üldisele moejoonele. Üleviskeid oli nii pidulikke kui argiseid, nii villaseid, poolvillaseid, linaseid kui ka takuseid.
Rahvarõivaste kandmise perioodil, mil rõivaesemeid ei olnud nii rohkelt kui tänapäeval, oli ülevisetel tunduvalt suurem roll täita. Välja minnes tõmmati endale ümber villane või linane kangalaid, mis kaitses kurja ilma eest. Naine raputas sellelt lume või vihmapiisad maha ja kuub või kasukas püsis kenasti kuiv. Pidulikul puhul aga võeti ümber hinnaline õlakate: peene näputööna valminud linane linik, maagiliste kirjadega villane sõba või hoopiski moodne suurrätt.
Raamat annab ülevaate, milliseid õlakatteid eesti naised 18. ja 19. sajandil kandsid. Nagu rahvarõivastel, olid ka ülevisetel oma paikkondlikud tunnused ja nende moodki muutus vastavalt üldisele moejoonele. Üleviskeid oli nii pidulikke kui argiseid, nii villaseid, poolvillaseid, linaseid kui ka takuseid.
Rahvarõivaste kandmise perioodil, mil rõivaesemeid ei olnud nii rohkelt kui tänapäeval, oli ülevisetel tunduvalt suurem roll täita. Välja minnes tõmmati endale ümber villane või linane kangalaid, mis kaitses kurja ilma eest. Naine raputas sellelt lume või vihmapiisad maha ja kuub või kasukas püsis kenasti kuiv. Pidulikul puhul aga võeti ümber hinnaline õlakate: peene näputööna valminud linane linik, maagiliste kirjadega villane sõba või hoopiski moodne suurrätt.
7.
Värv, Ellen; Raudsepp, Age
Rahvarõivaste valmistamise juhend. Kaapotkleit ja -kostüüm Raamat
2019.
@book{Värv2019,
title = {Rahvarõivaste valmistamise juhend. Kaapotkleit ja -kostüüm},
author = {Ellen Värv and Age Raudsepp},
editor = {Eesti Rahva Muuseum},
year = {2019},
date = {2019-01-01},
abstract = {Juhendis kirjeldatakse Eesti Rahva Muuseumi kogudes olevat viit kaapotkleiti ja üht kaapotkostüümi ning antakse õpetused, kuidas neid õmmelda. Kleidid on valitud erinevatest maakondadest ja väikeste lõikeliste eripäradega.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Juhendis kirjeldatakse Eesti Rahva Muuseumi kogudes olevat viit kaapotkleiti ja üht kaapotkostüümi ning antakse õpetused, kuidas neid õmmelda. Kleidid on valitud erinevatest maakondadest ja väikeste lõikeliste eripäradega.
8.
Laaneots, Annela
Minu Setomaa Raamat
2019.
@book{Laaneots2019,
title = {Minu Setomaa},
author = {Annela Laaneots},
editor = {Petrone Print},
year = {2019},
date = {2019-01-01},
abstract = {2014. aasta augustis valib rahvas raamatu autori, Annela Laaneotsa ülembsootskaks ehk seto kuninga Peko asemikuks maale, mis asub 12 000 inimese südames. „Minu Setomaa. Külatüdrukust kuningriigi peaks“ raamat toob läbi Setomaa lähiajaloo olulisematele võtmesündmuste välja ühe setode sootska loo nii ülevatel laineharjadel kui oigamapanevas kaotusevalus. See raamat on lugu sellest, kuidas laveerida mitme armastuse – Setomaa ning seto rahva, oma pere ja väikeste laste ning maailmaparandamise – vahel. },
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
2014. aasta augustis valib rahvas raamatu autori, Annela Laaneotsa ülembsootskaks ehk seto kuninga Peko asemikuks maale, mis asub 12 000 inimese südames. „Minu Setomaa. Külatüdrukust kuningriigi peaks“ raamat toob läbi Setomaa lähiajaloo olulisematele võtmesündmuste välja ühe setode sootska loo nii ülevatel laineharjadel kui oigamapanevas kaotusevalus. See raamat on lugu sellest, kuidas laveerida mitme armastuse – Setomaa ning seto rahva, oma pere ja väikeste laste ning maailmaparandamise – vahel.
9.
Klandorf, Karen; Ribelus, Kristiina; Vissel, Viljar
Väikese linna suured mustrid Raamat
2019.
@book{Klandorf2019,
title = {Väikese linna suured mustrid},
author = {Karen Klandorf and Kristiina Ribelus and Viljar Vissel},
editor = {MTÜ Säästva Renoveerimise Infokeskuse Paide Ühendus},
year = {2019},
date = {2019-01-01},
abstract = {Raamat Paide ajaloolistest interjööridest "Väikese linna suured mustrid". Paide linnakodu interjööri ajalugu on ühtlasi tapeediajalugu - lummavaid mustreid on Paide vanadest majadest päevavalgele tulnud lugematul hulgal, millest paremik on koondatud värskelt valminud raamatu kaante vahele. Raamatu näol on tegemist tapeediaabitsaga, kust lisaks mustritele ja ajaloolistele interjöörifotodele leiab ülevaate tapeediajaloost. Lisaks on juttu Eesti tapeeditootmise ajaloost ning väikelinna kaupmeestest, kes kohalikku rahvast selle nii levinud tarbekaubaga varustasid. Tapeedimustrid on dateeritud - analoogiatele, stiilikriitikale ning leiukontekstile tuginedes kümnenditesse jaotatud, mis võimaldab trükist kasutada abivahendina nii interjööride kujundamisel kui ka uurimisel.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Raamat Paide ajaloolistest interjööridest "Väikese linna suured mustrid". Paide linnakodu interjööri ajalugu on ühtlasi tapeediajalugu - lummavaid mustreid on Paide vanadest majadest päevavalgele tulnud lugematul hulgal, millest paremik on koondatud värskelt valminud raamatu kaante vahele. Raamatu näol on tegemist tapeediaabitsaga, kust lisaks mustritele ja ajaloolistele interjöörifotodele leiab ülevaate tapeediajaloost. Lisaks on juttu Eesti tapeeditootmise ajaloost ning väikelinna kaupmeestest, kes kohalikku rahvast selle nii levinud tarbekaubaga varustasid. Tapeedimustrid on dateeritud - analoogiatele, stiilikriitikale ning leiukontekstile tuginedes kümnenditesse jaotatud, mis võimaldab trükist kasutada abivahendina nii interjööride kujundamisel kui ka uurimisel.
10.
Salo, Monika; Külvik, Helen
Kuidas kasutada kohalikku kultuuripärandit turismiteenuseid osutades? Raamat
2019.
@book{Salo2019,
title = {Kuidas kasutada kohalikku kultuuripärandit turismiteenuseid osutades?},
author = {Monika Salo and Helen Külvik},
editor = {Euroopa Regionaalarengu Fond},
year = {2019},
date = {2019-01-01},
abstract = {Raamat "Kuidas kasutada kohalikku kultuuripärandit turismiteenuseid osutades?" on käsiraamat maaturismiga tegelejatele. Projekti "Väikeste etniliste kultuuriruumide areng ja populariseerimine turismisihtkohana "UNESCO-turism"" käigus saadud kogemuste põhjal on siinsesse käsiraamatusse kogutud praktilised soovitused, kuidas kasutada kohalikku etnokultuuripärandit ja UNESCO kultuuripärandi märgist turismisihtkoha arendamisel. },
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Raamat "Kuidas kasutada kohalikku kultuuripärandit turismiteenuseid osutades?" on käsiraamat maaturismiga tegelejatele. Projekti "Väikeste etniliste kultuuriruumide areng ja populariseerimine turismisihtkohana "UNESCO-turism"" käigus saadud kogemuste põhjal on siinsesse käsiraamatusse kogutud praktilised soovitused, kuidas kasutada kohalikku etnokultuuripärandit ja UNESCO kultuuripärandi märgist turismisihtkoha arendamisel.
11.
Guerrin, Triinu; Karu, Kadri
Võrokõisi köögi- ja söögiraamat Raamat
2019.
@book{Guerrin2019,
title = {Võrokõisi köögi- ja söögiraamat},
author = {Triinu Guerrin and Kadri Karu},
editor = {MTÜ Võrumaa Talupidajate Liit and Võru Instituut},
year = {2019},
date = {2019-01-01},
abstract = {Triinu Guerrini ja Kadri Karu koostatud „Võrokõisi köögi- ja söögiraamat“ ilmus esimest korda 2014. aastal võru- ja eestikeelsena. Esimene raamat oli nii nõutud, et kõigile soovijatele seda ei jätkunudki. Võru Instituudi ja Võrumaa Talupidajate Liidu koostöös tehti raamatust teine trükk, kus on jutud ja retseptid kõrvuti võru ja inglise keeles. Inglise keelde on tõlkinud raamatu võrokene Leila Holts, toimetas Anu Kannike ERMist. Võrokeste köögi- ja söögiraamatust leiab nii vanu kui ka uusi toiduretsepte, ütlemisi ja rahvalaule söögist, võrokeste mälestusi ja naljajutte söömise ning söögi tegemise kohta.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Triinu Guerrini ja Kadri Karu koostatud „Võrokõisi köögi- ja söögiraamat“ ilmus esimest korda 2014. aastal võru- ja eestikeelsena. Esimene raamat oli nii nõutud, et kõigile soovijatele seda ei jätkunudki. Võru Instituudi ja Võrumaa Talupidajate Liidu koostöös tehti raamatust teine trükk, kus on jutud ja retseptid kõrvuti võru ja inglise keeles. Inglise keelde on tõlkinud raamatu võrokene Leila Holts, toimetas Anu Kannike ERMist. Võrokeste köögi- ja söögiraamatust leiab nii vanu kui ka uusi toiduretsepte, ütlemisi ja rahvalaule söögist, võrokeste mälestusi ja naljajutte söömise ning söögi tegemise kohta.
12.
Aav, Maie; Lipsnis, Juris; Martinova, Dace; Nassar, Elvi; Rozentale, Mara; Sile, Zoja
Igal rahval oma rõivas Raamat
2019.
@book{Aav2019,
title = {Igal rahval oma rõivas},
author = {Maie Aav and Juris Lipsnis and Dace Martinova and Elvi Nassar and Mara Rozentale and Zoja Sile},
editor = {SA Seto Instituut},
year = {2019},
date = {2019-01-01},
abstract = {Tänapäeva üleilmastuvas maailmas väärtustavad inimesed aina enam kultuurilisi erinevusi. Rahvarõivad on kultuurilise identiteedi kõige nähtavam osa. Sellesse raamatusse on koondatud lühike ülevaade nelja väga omapärase rahvakillu - setode ja kihnlaste ning Lätis elavate suidide ja liivlaste - rahvariietest ja nende kandmise tavadest. },
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Tänapäeva üleilmastuvas maailmas väärtustavad inimesed aina enam kultuurilisi erinevusi. Rahvarõivad on kultuurilise identiteedi kõige nähtavam osa. Sellesse raamatusse on koondatud lühike ülevaade nelja väga omapärase rahvakillu - setode ja kihnlaste ning Lätis elavate suidide ja liivlaste - rahvariietest ja nende kandmise tavadest.
13.
Kivilo, Mae; Kuusk, Kaarel
Ajatus Raamat
2019.
@book{Kivilo2019,
title = {Ajatus},
author = {Mae Kivilo and Kaarel Kuusk},
editor = {Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit},
year = {2019},
date = {2019-01-01},
abstract = {Valminud on kokkuvõttev raamat 2018. aasta teema-aastat toetava näituse "Ajatus" kohta. Näitus päritud kirjadest ja rütmidest oli avatud 2018. aasta oktoobris Püha Katariina kirikus Tallinnas. Kokku oli näitusel esitatud 32 meistri tööd ja tehnikad, kelle kõigi kohta on raamatus ka kokkuvõte. },
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Valminud on kokkuvõttev raamat 2018. aasta teema-aastat toetava näituse "Ajatus" kohta. Näitus päritud kirjadest ja rütmidest oli avatud 2018. aasta oktoobris Püha Katariina kirikus Tallinnas. Kokku oli näitusel esitatud 32 meistri tööd ja tehnikad, kelle kõigi kohta on raamatus ka kokkuvõte.
14.
Jalava, Anneli
Eesti rahva rõivad Raamat
2019.
@book{Jalava2019,
title = {Eesti rahva rõivad},
author = {Anneli Jalava},
editor = {Tänapäev},
year = {2019},
date = {2019-01-01},
abstract = {Kogumik sisaldab seitsme Eesti kultuuriloos väga olulise enne 1940. aastat tegutsenud professionaalse fotograafi etnograafilisi fotosid. Ühiste kaante vahel on Teise maailmasõja eelse Eesti nimekate fotograafide teosed, mis on sündinud siirast soovist jäädvustada oma inimeste ja maa pärandkultuuri. },
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Kogumik sisaldab seitsme Eesti kultuuriloos väga olulise enne 1940. aastat tegutsenud professionaalse fotograafi etnograafilisi fotosid. Ühiste kaante vahel on Teise maailmasõja eelse Eesti nimekate fotograafide teosed, mis on sündinud siirast soovist jäädvustada oma inimeste ja maa pärandkultuuri.
15.
Aav, Maie; Maser, Mai; Tšetšin, Veronika
Kihnu mõõgavööd Raamat
2019.
@book{Aav2019b,
title = {Kihnu mõõgavööd},
author = {Maie Aav and Mai Maser and Veronika Tšetšin},
editor = {Kihnu Muuseum},
year = {2019},
date = {2019-01-01},
abstract = {Raamat kujutab endast Kihnu kiri- ehk mõõgavööde kudumisõpetust koos rohke illustreeriva materjaliga. Algaja vöökuduja leiab siit üksikasjaliku kirjelduse töö käigust, kogenud meister saab oma kasutusse rikkaliku vöökirjade kogu. Tekstis on kasutatud kihnukeelseid vöökudumise termineid ning raamatule lisavad väärtust vanade naiste ütlemised sulaselges Kihnu keeles, siit leiab vastused küsimustele: mus on üeänd või varba aaminõ?},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Raamat kujutab endast Kihnu kiri- ehk mõõgavööde kudumisõpetust koos rohke illustreeriva materjaliga. Algaja vöökuduja leiab siit üksikasjaliku kirjelduse töö käigust, kogenud meister saab oma kasutusse rikkaliku vöökirjade kogu. Tekstis on kasutatud kihnukeelseid vöökudumise termineid ning raamatule lisavad väärtust vanade naiste ütlemised sulaselges Kihnu keeles, siit leiab vastused küsimustele: mus on üeänd või varba aaminõ?
16.
17.
Piiri, Reet; Reemann, Vaike
Estonian national costumes Buklett
2018.
@booklet{Piiri2018,
title = {Estonian national costumes},
author = {Reet Piiri and Vaike Reemann},
editor = {Eesti Rahva Muuseum},
year = {2018},
date = {2018-01-01},
abstract = {Brochure of Estonian national costumes in English},
month = {01},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {booklet}
}
Brochure of Estonian national costumes in English
18.
19.
20.
Külvik, Helen; Pärnoja, Ülle
Kostipäävä paremba' pala' Raamat
2018.
@book{Külvik2018,
title = {Kostipäävä paremba' pala'},
author = {Helen Külvik and Ülle Pärnoja},
editor = {MTÜ Setomaa Turism and MTÜ Seto Käsitüü Kogo},
year = {2018},
date = {2018-01-01},
abstract = {Raamatusse on kokku koondatud 2013.‒2017. aastal Seto Külavüü kostipäeval osalenud kohvikute paremba’ pala’ ehk valik retsepte, mille järgi on valmistanud hõrgutisi kostipäeva kohvikud. Raamat on eesti- ja ingliskeelne ning sisaldab 57 retsepti kõrval ka sissevaateid seto köögi eripäradest. },
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Raamatusse on kokku koondatud 2013.‒2017. aastal Seto Külavüü kostipäeval osalenud kohvikute paremba’ pala’ ehk valik retsepte, mille järgi on valmistanud hõrgutisi kostipäeva kohvikud. Raamat on eesti- ja ingliskeelne ning sisaldab 57 retsepti kõrval ka sissevaateid seto köögi eripäradest.
Meie kõikide raamatute täisnimekiri:
Burk, Liis
Eesti pitsid. Mustrivihik Buklett
2020.
@booklet{Burk2020,
title = {Eesti pitsid. Mustrivihik},
author = {Liis Burk},
editor = {Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit},
year = {2020},
date = {2020-01-01},
abstract = {Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit on kuulutanud 2020. aasta pitsiaastaks. ERKL uues töövihikus on esitatud pitsimeistrite erinevad pitsimustrid, kuhu on juurde lisatud ka nende saamislugu. },
month = {01},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {booklet}
}
Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit on kuulutanud 2020. aasta pitsiaastaks. ERKL uues töövihikus on esitatud pitsimeistrite erinevad pitsimustrid, kuhu on juurde lisatud ka nende saamislugu.
Piiri, Reet
Naiste ülevisked rahvarõivaste juurde Raamat
2019.
@book{Piiri2019,
title = {Naiste ülevisked rahvarõivaste juurde},
author = {Reet Piiri},
editor = {Eesti Rahva Muuseum},
year = {2019},
date = {2019-01-01},
abstract = {Raamatu aluseks on Aino Voolmaa «Õlakatted - sõbad, õlalinikud, suurrätid eesti naiste rõivastuses», Tallinn 1990.
Raamat annab ülevaate, milliseid õlakatteid eesti naised 18. ja 19. sajandil kandsid. Nagu rahvarõivastel, olid ka ülevisetel oma paikkondlikud tunnused ja nende moodki muutus vastavalt üldisele moejoonele. Üleviskeid oli nii pidulikke kui argiseid, nii villaseid, poolvillaseid, linaseid kui ka takuseid.
Rahvarõivaste kandmise perioodil, mil rõivaesemeid ei olnud nii rohkelt kui tänapäeval, oli ülevisetel tunduvalt suurem roll täita. Välja minnes tõmmati endale ümber villane või linane kangalaid, mis kaitses kurja ilma eest. Naine raputas sellelt lume või vihmapiisad maha ja kuub või kasukas püsis kenasti kuiv. Pidulikul puhul aga võeti ümber hinnaline õlakate: peene näputööna valminud linane linik, maagiliste kirjadega villane sõba või hoopiski moodne suurrätt.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Raamatu aluseks on Aino Voolmaa «Õlakatted - sõbad, õlalinikud, suurrätid eesti naiste rõivastuses», Tallinn 1990.
Raamat annab ülevaate, milliseid õlakatteid eesti naised 18. ja 19. sajandil kandsid. Nagu rahvarõivastel, olid ka ülevisetel oma paikkondlikud tunnused ja nende moodki muutus vastavalt üldisele moejoonele. Üleviskeid oli nii pidulikke kui argiseid, nii villaseid, poolvillaseid, linaseid kui ka takuseid.
Rahvarõivaste kandmise perioodil, mil rõivaesemeid ei olnud nii rohkelt kui tänapäeval, oli ülevisetel tunduvalt suurem roll täita. Välja minnes tõmmati endale ümber villane või linane kangalaid, mis kaitses kurja ilma eest. Naine raputas sellelt lume või vihmapiisad maha ja kuub või kasukas püsis kenasti kuiv. Pidulikul puhul aga võeti ümber hinnaline õlakate: peene näputööna valminud linane linik, maagiliste kirjadega villane sõba või hoopiski moodne suurrätt.
Raamat annab ülevaate, milliseid õlakatteid eesti naised 18. ja 19. sajandil kandsid. Nagu rahvarõivastel, olid ka ülevisetel oma paikkondlikud tunnused ja nende moodki muutus vastavalt üldisele moejoonele. Üleviskeid oli nii pidulikke kui argiseid, nii villaseid, poolvillaseid, linaseid kui ka takuseid.
Rahvarõivaste kandmise perioodil, mil rõivaesemeid ei olnud nii rohkelt kui tänapäeval, oli ülevisetel tunduvalt suurem roll täita. Välja minnes tõmmati endale ümber villane või linane kangalaid, mis kaitses kurja ilma eest. Naine raputas sellelt lume või vihmapiisad maha ja kuub või kasukas püsis kenasti kuiv. Pidulikul puhul aga võeti ümber hinnaline õlakate: peene näputööna valminud linane linik, maagiliste kirjadega villane sõba või hoopiski moodne suurrätt.
Värv, Ellen; Raudsepp, Age
Rahvarõivaste valmistamise juhend. Kaapotkleit ja -kostüüm Raamat
2019.
@book{Värv2019,
title = {Rahvarõivaste valmistamise juhend. Kaapotkleit ja -kostüüm},
author = {Ellen Värv and Age Raudsepp},
editor = {Eesti Rahva Muuseum},
year = {2019},
date = {2019-01-01},
abstract = {Juhendis kirjeldatakse Eesti Rahva Muuseumi kogudes olevat viit kaapotkleiti ja üht kaapotkostüümi ning antakse õpetused, kuidas neid õmmelda. Kleidid on valitud erinevatest maakondadest ja väikeste lõikeliste eripäradega.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Juhendis kirjeldatakse Eesti Rahva Muuseumi kogudes olevat viit kaapotkleiti ja üht kaapotkostüümi ning antakse õpetused, kuidas neid õmmelda. Kleidid on valitud erinevatest maakondadest ja väikeste lõikeliste eripäradega.
Laaneots, Annela
Minu Setomaa Raamat
2019.
@book{Laaneots2019,
title = {Minu Setomaa},
author = {Annela Laaneots},
editor = {Petrone Print},
year = {2019},
date = {2019-01-01},
abstract = {2014. aasta augustis valib rahvas raamatu autori, Annela Laaneotsa ülembsootskaks ehk seto kuninga Peko asemikuks maale, mis asub 12 000 inimese südames. „Minu Setomaa. Külatüdrukust kuningriigi peaks“ raamat toob läbi Setomaa lähiajaloo olulisematele võtmesündmuste välja ühe setode sootska loo nii ülevatel laineharjadel kui oigamapanevas kaotusevalus. See raamat on lugu sellest, kuidas laveerida mitme armastuse – Setomaa ning seto rahva, oma pere ja väikeste laste ning maailmaparandamise – vahel. },
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
2014. aasta augustis valib rahvas raamatu autori, Annela Laaneotsa ülembsootskaks ehk seto kuninga Peko asemikuks maale, mis asub 12 000 inimese südames. „Minu Setomaa. Külatüdrukust kuningriigi peaks“ raamat toob läbi Setomaa lähiajaloo olulisematele võtmesündmuste välja ühe setode sootska loo nii ülevatel laineharjadel kui oigamapanevas kaotusevalus. See raamat on lugu sellest, kuidas laveerida mitme armastuse – Setomaa ning seto rahva, oma pere ja väikeste laste ning maailmaparandamise – vahel.
Klandorf, Karen; Ribelus, Kristiina; Vissel, Viljar
Väikese linna suured mustrid Raamat
2019.
@book{Klandorf2019,
title = {Väikese linna suured mustrid},
author = {Karen Klandorf and Kristiina Ribelus and Viljar Vissel},
editor = {MTÜ Säästva Renoveerimise Infokeskuse Paide Ühendus},
year = {2019},
date = {2019-01-01},
abstract = {Raamat Paide ajaloolistest interjööridest "Väikese linna suured mustrid". Paide linnakodu interjööri ajalugu on ühtlasi tapeediajalugu - lummavaid mustreid on Paide vanadest majadest päevavalgele tulnud lugematul hulgal, millest paremik on koondatud värskelt valminud raamatu kaante vahele. Raamatu näol on tegemist tapeediaabitsaga, kust lisaks mustritele ja ajaloolistele interjöörifotodele leiab ülevaate tapeediajaloost. Lisaks on juttu Eesti tapeeditootmise ajaloost ning väikelinna kaupmeestest, kes kohalikku rahvast selle nii levinud tarbekaubaga varustasid. Tapeedimustrid on dateeritud - analoogiatele, stiilikriitikale ning leiukontekstile tuginedes kümnenditesse jaotatud, mis võimaldab trükist kasutada abivahendina nii interjööride kujundamisel kui ka uurimisel.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Raamat Paide ajaloolistest interjööridest "Väikese linna suured mustrid". Paide linnakodu interjööri ajalugu on ühtlasi tapeediajalugu - lummavaid mustreid on Paide vanadest majadest päevavalgele tulnud lugematul hulgal, millest paremik on koondatud värskelt valminud raamatu kaante vahele. Raamatu näol on tegemist tapeediaabitsaga, kust lisaks mustritele ja ajaloolistele interjöörifotodele leiab ülevaate tapeediajaloost. Lisaks on juttu Eesti tapeeditootmise ajaloost ning väikelinna kaupmeestest, kes kohalikku rahvast selle nii levinud tarbekaubaga varustasid. Tapeedimustrid on dateeritud - analoogiatele, stiilikriitikale ning leiukontekstile tuginedes kümnenditesse jaotatud, mis võimaldab trükist kasutada abivahendina nii interjööride kujundamisel kui ka uurimisel.
Salo, Monika; Külvik, Helen
Kuidas kasutada kohalikku kultuuripärandit turismiteenuseid osutades? Raamat
2019.
@book{Salo2019,
title = {Kuidas kasutada kohalikku kultuuripärandit turismiteenuseid osutades?},
author = {Monika Salo and Helen Külvik},
editor = {Euroopa Regionaalarengu Fond},
year = {2019},
date = {2019-01-01},
abstract = {Raamat "Kuidas kasutada kohalikku kultuuripärandit turismiteenuseid osutades?" on käsiraamat maaturismiga tegelejatele. Projekti "Väikeste etniliste kultuuriruumide areng ja populariseerimine turismisihtkohana "UNESCO-turism"" käigus saadud kogemuste põhjal on siinsesse käsiraamatusse kogutud praktilised soovitused, kuidas kasutada kohalikku etnokultuuripärandit ja UNESCO kultuuripärandi märgist turismisihtkoha arendamisel. },
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Raamat "Kuidas kasutada kohalikku kultuuripärandit turismiteenuseid osutades?" on käsiraamat maaturismiga tegelejatele. Projekti "Väikeste etniliste kultuuriruumide areng ja populariseerimine turismisihtkohana "UNESCO-turism"" käigus saadud kogemuste põhjal on siinsesse käsiraamatusse kogutud praktilised soovitused, kuidas kasutada kohalikku etnokultuuripärandit ja UNESCO kultuuripärandi märgist turismisihtkoha arendamisel.
Guerrin, Triinu; Karu, Kadri
Võrokõisi köögi- ja söögiraamat Raamat
2019.
@book{Guerrin2019,
title = {Võrokõisi köögi- ja söögiraamat},
author = {Triinu Guerrin and Kadri Karu},
editor = {MTÜ Võrumaa Talupidajate Liit and Võru Instituut},
year = {2019},
date = {2019-01-01},
abstract = {Triinu Guerrini ja Kadri Karu koostatud „Võrokõisi köögi- ja söögiraamat“ ilmus esimest korda 2014. aastal võru- ja eestikeelsena. Esimene raamat oli nii nõutud, et kõigile soovijatele seda ei jätkunudki. Võru Instituudi ja Võrumaa Talupidajate Liidu koostöös tehti raamatust teine trükk, kus on jutud ja retseptid kõrvuti võru ja inglise keeles. Inglise keelde on tõlkinud raamatu võrokene Leila Holts, toimetas Anu Kannike ERMist. Võrokeste köögi- ja söögiraamatust leiab nii vanu kui ka uusi toiduretsepte, ütlemisi ja rahvalaule söögist, võrokeste mälestusi ja naljajutte söömise ning söögi tegemise kohta.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Triinu Guerrini ja Kadri Karu koostatud „Võrokõisi köögi- ja söögiraamat“ ilmus esimest korda 2014. aastal võru- ja eestikeelsena. Esimene raamat oli nii nõutud, et kõigile soovijatele seda ei jätkunudki. Võru Instituudi ja Võrumaa Talupidajate Liidu koostöös tehti raamatust teine trükk, kus on jutud ja retseptid kõrvuti võru ja inglise keeles. Inglise keelde on tõlkinud raamatu võrokene Leila Holts, toimetas Anu Kannike ERMist. Võrokeste köögi- ja söögiraamatust leiab nii vanu kui ka uusi toiduretsepte, ütlemisi ja rahvalaule söögist, võrokeste mälestusi ja naljajutte söömise ning söögi tegemise kohta.
Aav, Maie; Lipsnis, Juris; Martinova, Dace; Nassar, Elvi; Rozentale, Mara; Sile, Zoja
Igal rahval oma rõivas Raamat
2019.
@book{Aav2019,
title = {Igal rahval oma rõivas},
author = {Maie Aav and Juris Lipsnis and Dace Martinova and Elvi Nassar and Mara Rozentale and Zoja Sile},
editor = {SA Seto Instituut},
year = {2019},
date = {2019-01-01},
abstract = {Tänapäeva üleilmastuvas maailmas väärtustavad inimesed aina enam kultuurilisi erinevusi. Rahvarõivad on kultuurilise identiteedi kõige nähtavam osa. Sellesse raamatusse on koondatud lühike ülevaade nelja väga omapärase rahvakillu - setode ja kihnlaste ning Lätis elavate suidide ja liivlaste - rahvariietest ja nende kandmise tavadest. },
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Tänapäeva üleilmastuvas maailmas väärtustavad inimesed aina enam kultuurilisi erinevusi. Rahvarõivad on kultuurilise identiteedi kõige nähtavam osa. Sellesse raamatusse on koondatud lühike ülevaade nelja väga omapärase rahvakillu - setode ja kihnlaste ning Lätis elavate suidide ja liivlaste - rahvariietest ja nende kandmise tavadest.
Kivilo, Mae; Kuusk, Kaarel
Ajatus Raamat
2019.
@book{Kivilo2019,
title = {Ajatus},
author = {Mae Kivilo and Kaarel Kuusk},
editor = {Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit},
year = {2019},
date = {2019-01-01},
abstract = {Valminud on kokkuvõttev raamat 2018. aasta teema-aastat toetava näituse "Ajatus" kohta. Näitus päritud kirjadest ja rütmidest oli avatud 2018. aasta oktoobris Püha Katariina kirikus Tallinnas. Kokku oli näitusel esitatud 32 meistri tööd ja tehnikad, kelle kõigi kohta on raamatus ka kokkuvõte. },
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Valminud on kokkuvõttev raamat 2018. aasta teema-aastat toetava näituse "Ajatus" kohta. Näitus päritud kirjadest ja rütmidest oli avatud 2018. aasta oktoobris Püha Katariina kirikus Tallinnas. Kokku oli näitusel esitatud 32 meistri tööd ja tehnikad, kelle kõigi kohta on raamatus ka kokkuvõte.
Jalava, Anneli
Eesti rahva rõivad Raamat
2019.
@book{Jalava2019,
title = {Eesti rahva rõivad},
author = {Anneli Jalava},
editor = {Tänapäev},
year = {2019},
date = {2019-01-01},
abstract = {Kogumik sisaldab seitsme Eesti kultuuriloos väga olulise enne 1940. aastat tegutsenud professionaalse fotograafi etnograafilisi fotosid. Ühiste kaante vahel on Teise maailmasõja eelse Eesti nimekate fotograafide teosed, mis on sündinud siirast soovist jäädvustada oma inimeste ja maa pärandkultuuri. },
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Kogumik sisaldab seitsme Eesti kultuuriloos väga olulise enne 1940. aastat tegutsenud professionaalse fotograafi etnograafilisi fotosid. Ühiste kaante vahel on Teise maailmasõja eelse Eesti nimekate fotograafide teosed, mis on sündinud siirast soovist jäädvustada oma inimeste ja maa pärandkultuuri.
Aav, Maie; Maser, Mai; Tšetšin, Veronika
Kihnu mõõgavööd Raamat
2019.
@book{Aav2019b,
title = {Kihnu mõõgavööd},
author = {Maie Aav and Mai Maser and Veronika Tšetšin},
editor = {Kihnu Muuseum},
year = {2019},
date = {2019-01-01},
abstract = {Raamat kujutab endast Kihnu kiri- ehk mõõgavööde kudumisõpetust koos rohke illustreeriva materjaliga. Algaja vöökuduja leiab siit üksikasjaliku kirjelduse töö käigust, kogenud meister saab oma kasutusse rikkaliku vöökirjade kogu. Tekstis on kasutatud kihnukeelseid vöökudumise termineid ning raamatule lisavad väärtust vanade naiste ütlemised sulaselges Kihnu keeles, siit leiab vastused küsimustele: mus on üeänd või varba aaminõ?},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Raamat kujutab endast Kihnu kiri- ehk mõõgavööde kudumisõpetust koos rohke illustreeriva materjaliga. Algaja vöökuduja leiab siit üksikasjaliku kirjelduse töö käigust, kogenud meister saab oma kasutusse rikkaliku vöökirjade kogu. Tekstis on kasutatud kihnukeelseid vöökudumise termineid ning raamatule lisavad väärtust vanade naiste ütlemised sulaselges Kihnu keeles, siit leiab vastused küsimustele: mus on üeänd või varba aaminõ?
Piiri, Reet; Reemann, Vaike
Estonian national costumes Buklett
2018.
@booklet{Piiri2018,
title = {Estonian national costumes},
author = {Reet Piiri and Vaike Reemann},
editor = {Eesti Rahva Muuseum},
year = {2018},
date = {2018-01-01},
abstract = {Brochure of Estonian national costumes in English},
month = {01},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {booklet}
}
Brochure of Estonian national costumes in English
Külvik, Helen; Pärnoja, Ülle
Kostipäävä paremba' pala' Raamat
2018.
@book{Külvik2018,
title = {Kostipäävä paremba' pala'},
author = {Helen Külvik and Ülle Pärnoja},
editor = {MTÜ Setomaa Turism and MTÜ Seto Käsitüü Kogo},
year = {2018},
date = {2018-01-01},
abstract = {Raamatusse on kokku koondatud 2013.‒2017. aastal Seto Külavüü kostipäeval osalenud kohvikute paremba’ pala’ ehk valik retsepte, mille järgi on valmistanud hõrgutisi kostipäeva kohvikud. Raamat on eesti- ja ingliskeelne ning sisaldab 57 retsepti kõrval ka sissevaateid seto köögi eripäradest. },
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Raamatusse on kokku koondatud 2013.‒2017. aastal Seto Külavüü kostipäeval osalenud kohvikute paremba’ pala’ ehk valik retsepte, mille järgi on valmistanud hõrgutisi kostipäeva kohvikud. Raamat on eesti- ja ingliskeelne ning sisaldab 57 retsepti kõrval ka sissevaateid seto köögi eripäradest.
Pink, Anu
Eesti silmuskudumine 2. Sukad ja sokid Raamat
2018.
@book{Pink2018,
title = {Eesti silmuskudumine 2. Sukad ja sokid},
author = {Anu Pink},
editor = {Saara Kirjastus},
year = {2018},
date = {2018-01-01},
abstract = {Kogu see kirevus ja tehniline mitmekesisus, mis Eesti sukakultuuri iseloomustab, on raamatus kudujateni toodud nii õpetuste, mustrite kui ajalooliste ülevaadetena. Rohkem kui 200 suka-, soki- ja säärisemustrit ning märkimisväärselt suur valik Eestis kasutusel olnud erinevaid kanna- ja otsakudumise viise pakuvad inspiratsiooni nii esiemade moodi kudumiseks kui ka sokimoe edasiarendamiseks.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Kogu see kirevus ja tehniline mitmekesisus, mis Eesti sukakultuuri iseloomustab, on raamatus kudujateni toodud nii õpetuste, mustrite kui ajalooliste ülevaadetena. Rohkem kui 200 suka-, soki- ja säärisemustrit ning märkimisväärselt suur valik Eestis kasutusel olnud erinevaid kanna- ja otsakudumise viise pakuvad inspiratsiooni nii esiemade moodi kudumiseks kui ka sokimoe edasiarendamiseks.
Grasmane, Maruta
Läti kindad Raamat
2018.
@book{Grasmane2018,
title = {Läti kindad},
author = {Maruta Grasmane},
editor = {Rahvarõivakeskus SENA KLETS},
year = {2018},
date = {2018-01-01},
abstract = {Väljaanne sisaldab teavet kinnaste kohta, mida kooti Lätis 18. sajandi lõpust 20. sajandi alguseni. Visuaalselt silmapaistev väljaanne annab ülevaate läti traditsionaalsest kultuurist, kindamustritest ja -elementidest ning eri piirkondi iseloomustavatest värvidest, mustritest ja kompositsioonidest.
Raamatu autor on etnograaf Maruta Grasmane, kes on üle 20 aasta kogunud ja süstematiseerinud materjale läti kinnaste kudumis- ja kandmistraditsioonide kohta. „Läti kindad“ anti esmakordselt välja 2012. aastal ja tänu lugejate suurele huvile on aastate jooksul müüdud enam kui 20 000 raamatueksemplari. Ilmumise aastal esitati raamat Läti kauneima raamatu auhinna kandidaadiks.
Eestikeelne väljaanne on raamatu kuues tõlge, eelnevalt on see välja antud inglise, saksa, norra ja jaapani keeles; tõlge on olemas ka prantsuse ja soome keelde.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Väljaanne sisaldab teavet kinnaste kohta, mida kooti Lätis 18. sajandi lõpust 20. sajandi alguseni. Visuaalselt silmapaistev väljaanne annab ülevaate läti traditsionaalsest kultuurist, kindamustritest ja -elementidest ning eri piirkondi iseloomustavatest värvidest, mustritest ja kompositsioonidest.
Raamatu autor on etnograaf Maruta Grasmane, kes on üle 20 aasta kogunud ja süstematiseerinud materjale läti kinnaste kudumis- ja kandmistraditsioonide kohta. „Läti kindad“ anti esmakordselt välja 2012. aastal ja tänu lugejate suurele huvile on aastate jooksul müüdud enam kui 20 000 raamatueksemplari. Ilmumise aastal esitati raamat Läti kauneima raamatu auhinna kandidaadiks.
Eestikeelne väljaanne on raamatu kuues tõlge, eelnevalt on see välja antud inglise, saksa, norra ja jaapani keeles; tõlge on olemas ka prantsuse ja soome keelde.
Raamatu autor on etnograaf Maruta Grasmane, kes on üle 20 aasta kogunud ja süstematiseerinud materjale läti kinnaste kudumis- ja kandmistraditsioonide kohta. „Läti kindad“ anti esmakordselt välja 2012. aastal ja tänu lugejate suurele huvile on aastate jooksul müüdud enam kui 20 000 raamatueksemplari. Ilmumise aastal esitati raamat Läti kauneima raamatu auhinna kandidaadiks.
Eestikeelne väljaanne on raamatu kuues tõlge, eelnevalt on see välja antud inglise, saksa, norra ja jaapani keeles; tõlge on olemas ka prantsuse ja soome keelde.
Aus, Reet; Balogh, Balazs; Campillo, Inaki Sandoval; Cubero, Carlo A.; Dillon, Patrick; Jokelainen, Janne; Kalm, Mart
Esemete elulood Raamat
2018.
@book{Aus2018,
title = {Esemete elulood},
author = {Reet Aus and Balazs Balogh and Inaki Sandoval Campillo and Carlo A. Cubero and Patrick Dillon and Janne Jokelainen and Mart Kalm},
editor = {Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia},
year = {2018},
date = {2018-01-01},
abstract = {Studia Vernacula on Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna aastakiri. jaskonnale.
2018. aasta numbri teoreetiline fookus on suunatud esemete elulugudele. Põhiartiklid pakuvad Eesti kirivööde ja Saaremaa sariküllide tehnikapõhist tüpoloogiat ning sissevaadet maapiirkondade asustusmustri ja ehitiste alalhoidmisse uusmaaleasujate abil. Praktikapeegel näitab ühe preestrirüü taastamise lugu ja Muhu vammuste lõikelisi eripärasid ning annab näpunäiteid kompostiva kuivkäimla ehitamiseks.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Studia Vernacula on Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna aastakiri. jaskonnale.
2018. aasta numbri teoreetiline fookus on suunatud esemete elulugudele. Põhiartiklid pakuvad Eesti kirivööde ja Saaremaa sariküllide tehnikapõhist tüpoloogiat ning sissevaadet maapiirkondade asustusmustri ja ehitiste alalhoidmisse uusmaaleasujate abil. Praktikapeegel näitab ühe preestrirüü taastamise lugu ja Muhu vammuste lõikelisi eripärasid ning annab näpunäiteid kompostiva kuivkäimla ehitamiseks.
2018. aasta numbri teoreetiline fookus on suunatud esemete elulugudele. Põhiartiklid pakuvad Eesti kirivööde ja Saaremaa sariküllide tehnikapõhist tüpoloogiat ning sissevaadet maapiirkondade asustusmustri ja ehitiste alalhoidmisse uusmaaleasujate abil. Praktikapeegel näitab ühe preestrirüü taastamise lugu ja Muhu vammuste lõikelisi eripärasid ning annab näpunäiteid kompostiva kuivkäimla ehitamiseks.
Kõivupuu, Marju
Meie pühad ja tähtpäevad Raamat
2018.
@book{Kõivupuu2018,
title = {Meie pühad ja tähtpäevad},
author = {Marju Kõivupuu},
editor = {Varrak},
year = {2018},
date = {2018-01-01},
abstract = {Käesolevas raamatus annab autor ülevaate pühadest ning tähtpäevadest, kuidas need on meie kultuuriruumi tulnud, mida neil päevil tehti ning kuidas on tähtpäevad ajas muutunud.
Jaanipäev ja jõul, urbepäev ja munapühad, jürituli, mihklid, mardid, kadrid; sünnipäevad ja hingedepäev, vastlad ja volbriöö tulevad igal aastal jälle – iga kord veidi omanäolisena, kuid kinnitavad ajatu ajalikkust. Autor püüab leida neis pühades üles selle sõnumi, mis kõnetab – hoia inimesi enda ümber, märka ja austa loodust, pea lugu esivanematest.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Käesolevas raamatus annab autor ülevaate pühadest ning tähtpäevadest, kuidas need on meie kultuuriruumi tulnud, mida neil päevil tehti ning kuidas on tähtpäevad ajas muutunud.
Jaanipäev ja jõul, urbepäev ja munapühad, jürituli, mihklid, mardid, kadrid; sünnipäevad ja hingedepäev, vastlad ja volbriöö tulevad igal aastal jälle – iga kord veidi omanäolisena, kuid kinnitavad ajatu ajalikkust. Autor püüab leida neis pühades üles selle sõnumi, mis kõnetab – hoia inimesi enda ümber, märka ja austa loodust, pea lugu esivanematest.
Jaanipäev ja jõul, urbepäev ja munapühad, jürituli, mihklid, mardid, kadrid; sünnipäevad ja hingedepäev, vastlad ja volbriöö tulevad igal aastal jälle – iga kord veidi omanäolisena, kuid kinnitavad ajatu ajalikkust. Autor püüab leida neis pühades üles selle sõnumi, mis kõnetab – hoia inimesi enda ümber, märka ja austa loodust, pea lugu esivanematest.
Lillmaa, Terje
Õnnõotsja / Õnneotsija Raamat
2018.
@book{Lillmaa2018,
title = {Õnnõotsja / Õnneotsija},
author = {Terje Lillmaa},
editor = {EKM Teaduskirjastus and SA Setu Kultuuri Fond},
year = {2018},
date = {2018-01-01},
abstract = {Terje Lillmaa lapsepõlve muinaslood. Raamatus on 27 värvikat seto muinasjuttu tunnustatud jutuvestjalt Terje Lillmaalt. Lillmaa jätkab oma suguvõsa traditsioone ning pajatab lugusid, mida on kuulnud juba lapsena. Heale jutustajale kohaselt haaravad lood lugejat kaasa ka siis, kui süžeekäänakud teevad peadpööritavaid uperpalle.
Valik Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi talletatud lugudest on kõik esitatud nii seto keeles kui tõlkena eesti kirjakeelde.
Muinasjuttude salapärane poeetika ja peen huumor teevad tekstid kaasakiskuvaks nii laste kui täiskasvanute jaoks. Tekste ilmestavad Epp Margna põnevad illustratsioonid.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Terje Lillmaa lapsepõlve muinaslood. Raamatus on 27 värvikat seto muinasjuttu tunnustatud jutuvestjalt Terje Lillmaalt. Lillmaa jätkab oma suguvõsa traditsioone ning pajatab lugusid, mida on kuulnud juba lapsena. Heale jutustajale kohaselt haaravad lood lugejat kaasa ka siis, kui süžeekäänakud teevad peadpööritavaid uperpalle.
Valik Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi talletatud lugudest on kõik esitatud nii seto keeles kui tõlkena eesti kirjakeelde.
Muinasjuttude salapärane poeetika ja peen huumor teevad tekstid kaasakiskuvaks nii laste kui täiskasvanute jaoks. Tekste ilmestavad Epp Margna põnevad illustratsioonid.
Valik Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi talletatud lugudest on kõik esitatud nii seto keeles kui tõlkena eesti kirjakeelde.
Muinasjuttude salapärane poeetika ja peen huumor teevad tekstid kaasakiskuvaks nii laste kui täiskasvanute jaoks. Tekste ilmestavad Epp Margna põnevad illustratsioonid.
Sirica, Inese; Jansone, Aija; Rubena, Linda
Tautas lietišķās mākslas izstāde "Radītprieks" Raamat
2018.
@book{Sirica2018,
title = {Tautas lietišķās mākslas izstāde "Radītprieks"},
author = {Inese Sirica and Aija Jansone and Linda Rubena},
editor = {Läti Riiklik Kultuurikeskus},
year = {2018},
date = {2018-01-01},
abstract = {Raamat on kataloog ja kokkuvõte 2018. aastal toimunud Läti rahvakunsti näitusest, millele on lisatud lätlase rahvakultuuri areng 19. sajandist kuni tänapäevani. },
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Raamat on kataloog ja kokkuvõte 2018. aastal toimunud Läti rahvakunsti näitusest, millele on lisatud lätlase rahvakultuuri areng 19. sajandist kuni tänapäevani.
latsiaokiri, SA Kultuurileht (Ed.)
Täheke seto keeleh (2018) Ajakiri
2018.
@periodical{Martson2018,
title = {Täheke seto keeleh (2018)},
author = {Ilona Martson},
editor = {SA Kultuurileht latsiaokiri},
year = {2018},
date = {2018-01-01},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {periodical}
}
Pakler, Sirje
Lapivaip 100. Minu Eesti täna Raamat
2018.
@book{Pakler2018,
title = {Lapivaip 100. Minu Eesti täna},
author = {Sirje Pakler},
year = {2018},
date = {2018-01-01},
abstract = {Eesti Vabariik 100 raames toimunud ühisprojekti käigus valmis erinevate käsitöömeistrite töö tulemusena 100 kaunist lapivaipa, millesse iga autor pani sisse oma nägemuse tänasest armsast Eestist. },
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Eesti Vabariik 100 raames toimunud ühisprojekti käigus valmis erinevate käsitöömeistrite töö tulemusena 100 kaunist lapivaipa, millesse iga autor pani sisse oma nägemuse tänasest armsast Eestist.
Riitsaar, Raili
Seto mustrite värvimaailm Buklett
2018.
@booklet{Riitsaar2018,
title = {Seto mustrite värvimaailm},
author = {Raili Riitsaar},
editor = {MTÜ Järveääre},
year = {2018},
date = {2018-01-01},
abstract = {Värviraamat traditsiooniliste seto mustrite õppimiseks. Seest leiad seto rahvariiete tüübid ja osad. Saad teada, milliseid riideid kannavad neiud, naised ja mehed, milliseid värve ja mustreid kasutatakse riiete kaunistamisel ja milliseid ehteid kantakse. },
month = {01},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {booklet}
}
Värviraamat traditsiooniliste seto mustrite õppimiseks. Seest leiad seto rahvariiete tüübid ja osad. Saad teada, milliseid riideid kannavad neiud, naised ja mehed, milliseid värve ja mustreid kasutatakse riiete kaunistamisel ja milliseid ehteid kantakse.
Putan, Oksana
Vene köök. Suur pirukaraamat Raamat
2018.
@book{Putan2018,
title = {Vene köök. Suur pirukaraamat},
author = {Oksana Putan},
editor = {Tea Kirjastus},
year = {2018},
date = {2018-01-01},
abstract = {Vene köögi tähtis omapära on pärmitainast küpsetatud pirukad - küll suured kaetud pirukad kuljebjaakad, küll väikesed, erineva täidisega pirukad, küll keerusaiad ja saiakesed, küll kuklid ja kakud. Suur pirukaraamat õpetab, kuidas pärmitainast õigesti valmistada ja kuidas hästi kerkinud tainast seejärel Vene traditsioonilisi pirukaid küpsetada. },
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Vene köögi tähtis omapära on pärmitainast küpsetatud pirukad - küll suured kaetud pirukad kuljebjaakad, küll väikesed, erineva täidisega pirukad, küll keerusaiad ja saiakesed, küll kuklid ja kakud. Suur pirukaraamat õpetab, kuidas pärmitainast õigesti valmistada ja kuidas hästi kerkinud tainast seejärel Vene traditsioonilisi pirukaid küpsetada.
(Ed.)
Bulletin OIDFA Ajakiri
2018.
@periodical{Ajakiri2018b,
title = {Bulletin OIDFA},
author = {Ajakiri},
year = {2018},
date = {2018-01-01},
abstract = {Prantsus- ja ingliskeelne ajakiri, kus on avalikustatud artikkel seto kultuurist, rahvariietest, mustritest ja traditsioonidest. },
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {periodical}
}
Prantsus- ja ingliskeelne ajakiri, kus on avalikustatud artikkel seto kultuurist, rahvariietest, mustritest ja traditsioonidest.
Balgalve-Treimane, Lilija
Celaines. Celus jostu un apaudu aušana Raamat
2018.
@book{Balgalve-Treimane2018,
title = {Celaines. Celus jostu un apaudu aušana},
author = {Lilija Balgalve-Treimane},
year = {2018},
date = {2018-01-01},
abstract = {Lätikeelne raamat läti rahvuslike vööde ja kanga kudumisest. Illustreeritud paljude piltide ja mustritega. },
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Lätikeelne raamat läti rahvuslike vööde ja kanga kudumisest. Illustreeritud paljude piltide ja mustritega.
Design, Fiasko
Romantilise Rannatee retseptiraamat Raamat
2018.
@book{Design2018,
title = {Romantilise Rannatee retseptiraamat},
author = {Fiasko Design},
editor = {MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu},
year = {2018},
date = {2018-01-01},
abstract = {Raamat toob huvilisteni tuntud maitsed uues kuues. Retseptid pärinevad Romantiliselt Rannateelt, kus kohtab igal ajal huvitavaid inimesi, kes oma külalistele suudavad pakkuda erakordseid maitseid. Iga retsepti juures leiab nippe ja saab teada, miks just antud toit on tegijale oluline. Toidupärimus seob põlvkondi ja pakub avastamisrõõmu 2018. aasta Eesti toidupiirkonnas, Pärnumaal. },
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Raamat toob huvilisteni tuntud maitsed uues kuues. Retseptid pärinevad Romantiliselt Rannateelt, kus kohtab igal ajal huvitavaid inimesi, kes oma külalistele suudavad pakkuda erakordseid maitseid. Iga retsepti juures leiab nippe ja saab teada, miks just antud toit on tegijale oluline. Toidupärimus seob põlvkondi ja pakub avastamisrõõmu 2018. aasta Eesti toidupiirkonnas, Pärnumaal.
Summatavet, Kärt
Loomise vägi: Kihnu Roosi käsitöökogu Raamat
2017.
@book{Summatavet2017,
title = {Loomise vägi: Kihnu Roosi käsitöökogu},
author = {Kärt Summatavet },
editor = {EHEsummatavet OÜ},
year = {2017},
date = {2017-01-01},
abstract = {Kihnu Roosi on tuttav paljudele eesti käsitööhuvilistele, tema käsitöökogu vastu tuntakse huvi nii Eestis kui ka välismaal. Roosi käsitöökogu on eelkõige killuke Eesti lähiajaloost, kus ühe inimese elu ja saatust on mõjutanud nii omanäoline kohalik kultuuripärand kui ka 20. sajandil toimunud pöördelised ja traagilised ajaloolised sündmused. Raamat toetub Roosi isiklikele mälestustele ja õpetustele, mis on seotud tema lapsepõlve, nooruse ja küpse eaga. Eriline rõhk on käsitööl, käsitöös kasutatavate märkide ja värvide tähendustel, rahvapärastel kommetel ja uskumustel, mis on seotud kihnu käsitööga. Kogumikus on ligi 1300 fotot ja illustratsiooni.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Kihnu Roosi on tuttav paljudele eesti käsitööhuvilistele, tema käsitöökogu vastu tuntakse huvi nii Eestis kui ka välismaal. Roosi käsitöökogu on eelkõige killuke Eesti lähiajaloost, kus ühe inimese elu ja saatust on mõjutanud nii omanäoline kohalik kultuuripärand kui ka 20. sajandil toimunud pöördelised ja traagilised ajaloolised sündmused. Raamat toetub Roosi isiklikele mälestustele ja õpetustele, mis on seotud tema lapsepõlve, nooruse ja küpse eaga. Eriline rõhk on käsitööl, käsitöös kasutatavate märkide ja värvide tähendustel, rahvapärastel kommetel ja uskumustel, mis on seotud kihnu käsitööga. Kogumikus on ligi 1300 fotot ja illustratsiooni.
Изборск, Музей
Музей Изборск годовой отчёт 2017 Raamat
2017.
@book{Изборск2017,
title = {Музей Изборск годовой отчёт 2017},
author = {Музей Изборск},
year = {2017},
date = {2017-01-01},
abstract = {Irboska muuseumi 2017. aasta tegevuste kokkuvõte rohke pildimaterjaliga. },
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Irboska muuseumi 2017. aasta tegevuste kokkuvõte rohke pildimaterjaliga.
Piiri, Reet; Arbet, Sven
Eesti rahva rõiva ilu Raamat
2017.
@book{Piiri2017,
title = {Eesti rahva rõiva ilu},
author = {Reet Piiri and Sven Arbet},
editor = {Varrak},
year = {2017},
date = {2017-01-01},
abstract = {Fotoalbum „Eesti rahva rõiva ilu” tutvustab eesti rahvariiete rikkalikku traditsiooni. 20. sajandi viimastel aastatel pildistatud fotodel on inimestel seljas rõivad, millesarnaseid kandsid nende esivanemad 100–200 aastat tagasi. Sajandeid tagasi olid inimesed paiksed, põhjust kodust kaugemale minna oli vähe. Selline elu hoidis alal kohalikud tavad, kujundas ilumõiste ja rõivamoe. See ongi põhjuseks, miks nii väikesel maalapil nagu Eesti kujunes välja niivõrd rikkalik rahvariiete traditsioon. Raamatus leidub ka lühike sissejuhatus rahvariiete ajaloo kohta ja valik vanasõnu eri paigust. Ilus kingitus igaühele, kes Eesti ja eestlaste vastu huvi tunneb.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Fotoalbum „Eesti rahva rõiva ilu” tutvustab eesti rahvariiete rikkalikku traditsiooni. 20. sajandi viimastel aastatel pildistatud fotodel on inimestel seljas rõivad, millesarnaseid kandsid nende esivanemad 100–200 aastat tagasi. Sajandeid tagasi olid inimesed paiksed, põhjust kodust kaugemale minna oli vähe. Selline elu hoidis alal kohalikud tavad, kujundas ilumõiste ja rõivamoe. See ongi põhjuseks, miks nii väikesel maalapil nagu Eesti kujunes välja niivõrd rikkalik rahvariiete traditsioon. Raamatus leidub ka lühike sissejuhatus rahvariiete ajaloo kohta ja valik vanasõnu eri paigust. Ilus kingitus igaühele, kes Eesti ja eestlaste vastu huvi tunneb.
Lutter, Anna
Loo ise kodu heaks Raamat
2017.
@book{Lutter2017,
title = {Loo ise kodu heaks},
author = {Anna Lutter},
editor = {Post Factum},
year = {2017},
date = {2017-01-01},
abstract = {Raamat on järjeks tuntud blogija ja käsitööõpetaja Anna Lutteri raamatule „Loo ise. 25 ideed tuppa ja õue“. Kaante vahele on kogutud meisterdamisideed, mis aasta pimedama ja tubasema aja aitavad mõnusamaks ja sisukamaks muuta.
Anna leidlikud ideed teevad köögis toimetamise lihtsamaks – kas oled kunagi mõelnud, kuhu küll köögirätik riputada, et see oleks alati käepärast, või vaevanud pead, kuidas köögis kõiki neid pakke ja pudeleid organiseerida – ja muudavad ka elu- ja lastetoad põnevamaks. Iga põnn on õnnelik, kui ta saab endale nii uhke majavoodi! Anna annab nõu, kuidas olemasolevaid esemeid nutikalt uuendada ja seeläbi kodule uut ilmet anda ning kuidas käepäraste, aga silma rõõmustavate lahendustega sisustust täiustada. Lemmikloomigi ei ole uues raamatus unustatud. Ja kui vajad kingiideid või pühadekaunistuste tarvis värskeid mõtteid, siis neid leiab siit igale raskusastmele – nii lihtsa vaeva ja väikse ajakuluga ja isegi lastega koos meisterdamiseks kui ka õmblemis- või puutööoskustega tegijaile.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Raamat on järjeks tuntud blogija ja käsitööõpetaja Anna Lutteri raamatule „Loo ise. 25 ideed tuppa ja õue“. Kaante vahele on kogutud meisterdamisideed, mis aasta pimedama ja tubasema aja aitavad mõnusamaks ja sisukamaks muuta.
Anna leidlikud ideed teevad köögis toimetamise lihtsamaks – kas oled kunagi mõelnud, kuhu küll köögirätik riputada, et see oleks alati käepärast, või vaevanud pead, kuidas köögis kõiki neid pakke ja pudeleid organiseerida – ja muudavad ka elu- ja lastetoad põnevamaks. Iga põnn on õnnelik, kui ta saab endale nii uhke majavoodi! Anna annab nõu, kuidas olemasolevaid esemeid nutikalt uuendada ja seeläbi kodule uut ilmet anda ning kuidas käepäraste, aga silma rõõmustavate lahendustega sisustust täiustada. Lemmikloomigi ei ole uues raamatus unustatud. Ja kui vajad kingiideid või pühadekaunistuste tarvis värskeid mõtteid, siis neid leiab siit igale raskusastmele – nii lihtsa vaeva ja väikse ajakuluga ja isegi lastega koos meisterdamiseks kui ka õmblemis- või puutööoskustega tegijaile.
Anna leidlikud ideed teevad köögis toimetamise lihtsamaks – kas oled kunagi mõelnud, kuhu küll köögirätik riputada, et see oleks alati käepärast, või vaevanud pead, kuidas köögis kõiki neid pakke ja pudeleid organiseerida – ja muudavad ka elu- ja lastetoad põnevamaks. Iga põnn on õnnelik, kui ta saab endale nii uhke majavoodi! Anna annab nõu, kuidas olemasolevaid esemeid nutikalt uuendada ja seeläbi kodule uut ilmet anda ning kuidas käepäraste, aga silma rõõmustavate lahendustega sisustust täiustada. Lemmikloomigi ei ole uues raamatus unustatud. Ja kui vajad kingiideid või pühadekaunistuste tarvis värskeid mõtteid, siis neid leiab siit igale raskusastmele – nii lihtsa vaeva ja väikse ajakuluga ja isegi lastega koos meisterdamiseks kui ka õmblemis- või puutööoskustega tegijaile.
Aus, Reet; Campillo, Inaki Sandoval; Cubero, Carlo A.; Dillon, Patrick; Jokelainen, Janne; Kalm, Mart
Leivanumber Raamat
2017.
@book{Aus2017,
title = {Leivanumber},
author = {Reet Aus and Inaki Sandoval Campillo and Carlo A. Cubero and Patrick Dillon and Janne Jokelainen and Mart Kalm},
editor = {Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia},
year = {2017},
date = {2017-01-01},
abstract = {Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna väljaanne. Aastakirja 2017. aasta numbris uuritakse, kas on võimalik professionaalina oma tööst elatuda neil, kelle leivanumbriks on käsitöö. Raamatus räägitakse käsitöö ajaloost ja tähendusest, konkreetsete näidete varal räägitakse tinuliste valmistamisest, kangastele mustrite trükkimisest, kuldtikandist, tisleritööst ja nahast kottide valmistamisest. Jälgitakse ka linase lapsesärgi ja lubikanepist viimistluse valmimise protsessi. Raamat on eesti- ja ingliskeelne. },
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna väljaanne. Aastakirja 2017. aasta numbris uuritakse, kas on võimalik professionaalina oma tööst elatuda neil, kelle leivanumbriks on käsitöö. Raamatus räägitakse käsitöö ajaloost ja tähendusest, konkreetsete näidete varal räägitakse tinuliste valmistamisest, kangastele mustrite trükkimisest, kuldtikandist, tisleritööst ja nahast kottide valmistamisest. Jälgitakse ka linase lapsesärgi ja lubikanepist viimistluse valmimise protsessi. Raamat on eesti- ja ingliskeelne.
Perälä, Osmo
Palgitöö Raamat
2017.
@book{Perälä2017,
title = {Palgitöö},
author = {Osmo Perälä},
editor = {EHITAME kirjastus},
year = {2017},
date = {2017-01-01},
abstract = {See on raamat, mille abil iseehitaja saaks hakkama palgitööga. Raamatust saab teavet kuidas puud langetada, lõigata, koorida, kuivatada ning kuidas palki tahuda, varada, nurgaliiteid teha ja palkehitist kokku panna.
Autor on kirjeldanud oma palksauna ehitust etappide kaupa kasvavast puust leilivalmis saunani. Iga tööetappi ilmestavad fotoseeriad. Näpunäited saab ka palkidest kuuri, varjualuse, õuemööbli jms valmistamiseks. Lisaks oma kogemustele edastab autor ka professionaalsete palgitöömeeste seisukohti ja tööviise.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
See on raamat, mille abil iseehitaja saaks hakkama palgitööga. Raamatust saab teavet kuidas puud langetada, lõigata, koorida, kuivatada ning kuidas palki tahuda, varada, nurgaliiteid teha ja palkehitist kokku panna.
Autor on kirjeldanud oma palksauna ehitust etappide kaupa kasvavast puust leilivalmis saunani. Iga tööetappi ilmestavad fotoseeriad. Näpunäited saab ka palkidest kuuri, varjualuse, õuemööbli jms valmistamiseks. Lisaks oma kogemustele edastab autor ka professionaalsete palgitöömeeste seisukohti ja tööviise.
Autor on kirjeldanud oma palksauna ehitust etappide kaupa kasvavast puust leilivalmis saunani. Iga tööetappi ilmestavad fotoseeriad. Näpunäited saab ka palkidest kuuri, varjualuse, õuemööbli jms valmistamiseks. Lisaks oma kogemustele edastab autor ka professionaalsete palgitöömeeste seisukohti ja tööviise.
Reimann, Siiri
Siiri rätid Raamat
2017.
@book{Reimann2017,
title = {Siiri rätid},
author = {Siiri Reimann},
editor = {Saara Kirjastus},
year = {2017},
date = {2017-01-01},
abstract = {Pitsimeistrite sarja kolmas raamat toob teieni Haapsalu sallimeistri ja koolitaja Siiri Reimanni loodud rätid. Raamatus on 21 imekaunist kolmnurkset rätti koos õpetuste ning mustritega. Siiri loodud rätid on selles raamatus pildistatud 20.sajandi alguse fotode taaslavastusena. },
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Pitsimeistrite sarja kolmas raamat toob teieni Haapsalu sallimeistri ja koolitaja Siiri Reimanni loodud rätid. Raamatus on 21 imekaunist kolmnurkset rätti koos õpetuste ning mustritega. Siiri loodud rätid on selles raamatus pildistatud 20.sajandi alguse fotode taaslavastusena.
Reimann, Siiri
Siiri rätid. Mustrilehed Raamat
2017.
@book{Reimann2017b,
title = {Siiri rätid. Mustrilehed},
author = {Siiri Reimann},
editor = {Saara Kirjastus},
year = {2017},
date = {2017-01-01},
abstract = {Raamatu "Siiri rätid" juurde käiv mustrilehtede kogu. },
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Raamatu "Siiri rätid" juurde käiv mustrilehtede kogu.
Vihma, Heidi
Eesti vana aja söök ja köök Raamat
2017.
@book{Vihma2017,
title = {Eesti vana aja söök ja köök},
author = {Heidi Vihma},
editor = {Eesti Vabaõhumuuseum},
year = {2017},
date = {2017-01-01},
abstract = {Ringkäik Eesti Vabaõhumuuseumi taludes, kõrtsis ja poes ning üle 30 eesti rahvusliku roa retsepti. Raamatu esimene osa avab Eesti toiduajalugu, tutvustades toidu kasvatamise, valmistamise ja hoidistamise viise. Teine osa on pühendatud retseptidele, tutvustades muuseumi ekspositsiooni kaudu erinevatele Eesti piirkondadele iseloomulikke roogasid. Kuigi raamatusse on valitud vanema aja toite, on need kõik esitatud tänapäevases võtmes.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Ringkäik Eesti Vabaõhumuuseumi taludes, kõrtsis ja poes ning üle 30 eesti rahvusliku roa retsepti. Raamatu esimene osa avab Eesti toiduajalugu, tutvustades toidu kasvatamise, valmistamise ja hoidistamise viise. Teine osa on pühendatud retseptidele, tutvustades muuseumi ekspositsiooni kaudu erinevatele Eesti piirkondadele iseloomulikke roogasid. Kuigi raamatusse on valitud vanema aja toite, on need kõik esitatud tänapäevases võtmes.
Benfoughal, Tatiana; Fišman, Olga; Valk, Heiki
Inimese Muuseumi ekspeditsioonid Eestisse Raamat
2017.
@book{Benfoughal2017,
title = {Inimese Muuseumi ekspeditsioonid Eestisse},
author = {Tatiana Benfoughal and Olga Fišman and Heiki Valk},
editor = {SA Seto Instituut },
year = {2017},
date = {2017-01-01},
abstract = {Aastatel 1937 ja 1938 toimusid Setomaal Inimese Muuseumi arheoloogilised ja etnoloogilised välitööd, mida tegid kaks vene emigranti – nende tööde algataja kirjanik Leonid Zurov ning Tartus elanud ja õppinud Boris Vilde. Raamatus ja selle lisades avaldatakse kõik Prantsusmaal ekspeditsioonidest säilinud allikmaterjalid, mis kajastavad nii setode kui ka Petserimaa venelaste kultuuri 1930. aastate lõpul. Erilist märkimist väärivad kaks Zurovi aruannet – ülevaade Setomaal tehtud välitöödest ja nende taustast ning Setomaa looduslikest pühapaikadest.
Ekspeditsioonimaterjalidele lisanduvad saateartiklid Eesti, Venemaa ja Prantsusmaa teadlastelt Setomaa arheoloogia, etnoloogia, rahvausundi, keele ja kohanimede, samuti välitööde tagamaade kohta. },
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Aastatel 1937 ja 1938 toimusid Setomaal Inimese Muuseumi arheoloogilised ja etnoloogilised välitööd, mida tegid kaks vene emigranti – nende tööde algataja kirjanik Leonid Zurov ning Tartus elanud ja õppinud Boris Vilde. Raamatus ja selle lisades avaldatakse kõik Prantsusmaal ekspeditsioonidest säilinud allikmaterjalid, mis kajastavad nii setode kui ka Petserimaa venelaste kultuuri 1930. aastate lõpul. Erilist märkimist väärivad kaks Zurovi aruannet – ülevaade Setomaal tehtud välitöödest ja nende taustast ning Setomaa looduslikest pühapaikadest.
Ekspeditsioonimaterjalidele lisanduvad saateartiklid Eesti, Venemaa ja Prantsusmaa teadlastelt Setomaa arheoloogia, etnoloogia, rahvausundi, keele ja kohanimede, samuti välitööde tagamaade kohta.
Ekspeditsioonimaterjalidele lisanduvad saateartiklid Eesti, Venemaa ja Prantsusmaa teadlastelt Setomaa arheoloogia, etnoloogia, rahvausundi, keele ja kohanimede, samuti välitööde tagamaade kohta.
Burk, Liis; Veskimägi-Iliste, Liina; Soova, Liivi; Tamp, Katre; Vetsa, Katrin; Sihvre, Lembe; Randmaa, Anu
Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu aastaraamat 2017 Raamat
2017.
@book{Burk2017,
title = {Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu aastaraamat 2017},
author = {Liis Burk and Liina Veskimägi-Iliste and Liivi Soova and Katre Tamp and Katrin Vetsa and Lembe Sihvre and Anu Randmaa},
editor = {Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit},
year = {2017},
date = {2017-01-01},
abstract = {Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu 2017. aastat ehk "tulest tulnud" aastat kokkuvõttev aastaraamat. Annab ülevaate ERKL ja liikmete 2017. aasta tegevustest. },
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu 2017. aastat ehk "tulest tulnud" aastat kokkuvõttev aastaraamat. Annab ülevaate ERKL ja liikmete 2017. aasta tegevustest.
Kont, Ülli; Randmaa, Anu; Raud, Inna
Pärnumaa rahvarõivad Raamat
2017.
@book{Kont2017,
title = {Pärnumaa rahvarõivad},
author = {Ülli Kont and Anu Randmaa and Inna Raud},
editor = {SA Pärnu Muuseum and Saara Kirjastus},
year = {2017},
date = {2017-01-01},
abstract = {Pärnumaa rahvarõivaid tutvustav raamat, milles on nii naiste, meeste kui ka laste erinevatest ajastustest pärit rõivakomplektid koos kirjelduste ja fotodega. Lisaks suur hulk fotosid muuseumiesemetest, seelikutriibustikud, vöö-, suka- ja kindakirjad ning joonised erinevate rahvarõivaesemete lõikelisest lahendusest. },
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Pärnumaa rahvarõivaid tutvustav raamat, milles on nii naiste, meeste kui ka laste erinevatest ajastustest pärit rõivakomplektid koos kirjelduste ja fotodega. Lisaks suur hulk fotosid muuseumiesemetest, seelikutriibustikud, vöö-, suka- ja kindakirjad ning joonised erinevate rahvarõivaesemete lõikelisest lahendusest.
Värv, Ellen
Neidude peakatted rahvarõivaste juurde Raamat
2017.
@book{Värv2017,
title = {Neidude peakatted rahvarõivaste juurde},
author = {Ellen Värv},
editor = {Eesti Rahva Muuseum },
year = {2017},
date = {2017-01-01},
abstract = {Raamat annab ülevaate neidude peaehetest ja -katetest 18. ja 19. sajandil ning soovitusi, kuidas neid kanda tänapäeva rahvarõivakostüümide juures. Rahvarõivastele iseloomulike paikkondlike tunnuste põhjal vaadeldakse neidude peakatteid nelja suurema piirkonna kaupa: Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti, Lääne-Eesti ja saared. Lisaks ülevaatele neidude traditsioonilistest peakatetest on raamatus kirjas ka soovitused, millist neist kanda tänapäevaste rahvarõivakostüümide juurde. Lõppu on lisatud esemete kirjeldused koos mõõtudega, kui keegi soovib ise pärja või peapaela valmis teha.
Raamatu aluseks on Aino Voolmaa koostatud trükis "Lisandeid eesti rahvarõivaste juurde. Peapaelad ja kotid", mis ilmus 1986. aastal.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Raamat annab ülevaate neidude peaehetest ja -katetest 18. ja 19. sajandil ning soovitusi, kuidas neid kanda tänapäeva rahvarõivakostüümide juures. Rahvarõivastele iseloomulike paikkondlike tunnuste põhjal vaadeldakse neidude peakatteid nelja suurema piirkonna kaupa: Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti, Lääne-Eesti ja saared. Lisaks ülevaatele neidude traditsioonilistest peakatetest on raamatus kirjas ka soovitused, millist neist kanda tänapäevaste rahvarõivakostüümide juurde. Lõppu on lisatud esemete kirjeldused koos mõõtudega, kui keegi soovib ise pärja või peapaela valmis teha.
Raamatu aluseks on Aino Voolmaa koostatud trükis "Lisandeid eesti rahvarõivaste juurde. Peapaelad ja kotid", mis ilmus 1986. aastal.
Raamatu aluseks on Aino Voolmaa koostatud trükis "Lisandeid eesti rahvarõivaste juurde. Peapaelad ja kotid", mis ilmus 1986. aastal.
Piiri, Reet
Rahvarõivas on norm. Igal aastaajal Raamat
2017.
@book{Piiri2017b,
title = {Rahvarõivas on norm. Igal aastaajal},
author = {Reet Piiri},
editor = {Eesti Rahva Muuseum},
year = {2017},
date = {2017-01-01},
abstract = {Tegemist on Eesti Rahva Muuseumi „Rahvarõivas on norm. Igal aastaajal“ näituse kataloogiga, mis annab sellest hea ülevaate rikkaliku teksti- ja fotomaterjaliga.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
Tegemist on Eesti Rahva Muuseumi „Rahvarõivas on norm. Igal aastaajal“ näituse kataloogiga, mis annab sellest hea ülevaate rikkaliku teksti- ja fotomaterjaliga.
Loite, Kersti
Virumaa rahvarõivad Raamat
2017.
@book{Loite2017,
title = {Virumaa rahvarõivad},
author = {Kersti Loite},
editor = {Eesti Rahva Muuseum },
year = {2017},
date = {2017-01-01},
abstract = {"Virumaa rahvarõivad" on ajaloolise Virumaa 11 kihelkonna (Haljala, Kadrina, Rakvere, Simuna, Viru-Jaagupi, Viru-Nigula, Väike-Maarja, Iisaku, Jõhvi, Lüganuse ja Vaivara) rahvarõivaste valmistamise ja kasutamise esimene ülevaateraamat, mis rajaneb raamatu autori Kersti Loite magistritööl. Raamat käsitleb detailselt iga kihelkonna rõivaste eripärasid ja varieeruvust, traditsioone ja kasutamist ning koondab informatsiooni säilinud esemete paiknemisest Eesti muuseumikogudes. Raamat on illustreeritud rikkaliku fotomaterjaliga, lisaväärtust annavad Kadi Pajupuu joonistused. Raamat sisaldab hulgaliselt konkreetseid juhiseid, mustri- ja lõikeskeeme rahvarõivakomplektide valmistamiseks.},
keywords = {},
pubstate = {published},
tppubtype = {book}
}
"Virumaa rahvarõivad" on ajaloolise Virumaa 11 kihelkonna (Haljala, Kadrina, Rakvere, Simuna, Viru-Jaagupi, Viru-Nigula, Väike-Maarja, Iisaku, Jõhvi, Lüganuse ja Vaivara) rahvarõivaste valmistamise ja kasutamise esimene ülevaateraamat, mis rajaneb raamatu autori Kersti Loite magistritööl. Raamat käsitleb detailselt iga kihelkonna rõivaste eripärasid ja varieeruvust, traditsioone ja kasutamist ning koondab informatsiooni säilinud esemete paiknemisest Eesti muuseumikogudes. Raamat on illustreeritud rikkaliku fotomaterjaliga, lisaväärtust annavad Kadi Pajupuu joonistused. Raamat sisaldab hulgaliselt konkreetseid juhiseid, mustri- ja lõikeskeeme rahvarõivakomplektide valmistamiseks.